Venemaal mullu detsembri lõpul remonttööde käigus süttinud tuumaallveelaeva Jekaterinburg pardal olid põlengu ajal tuumalõhkepeadega raketid, torpeedod ja kaks tuumareaktorit, kirjutas täna ajaleht Kommersant Vlast.
Kommersant: detsembris põlenud Vene allveelaeval olid tuumalõhkepead
13. veebruar 2012, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaanne osutab, et kuulujutte rakettide ja torpeedode asumisest aluse pardal hakati tõrjuma pea kohe pärast põlenguteate ilmumist meediasse. Erineva taseme spetsialistid ja kommentaatorid kinnitasid, et dokki panemisel võetakse allveelaevadelt nii tuuma- kui tavaline laskemoon maha.
Ent väljaande kinnitusel on neil kõik alused arvata, et põlengu hetkel oli laskemoon Jekaterinburgi pardal.
«Esiteks praktiseeritakse sageli dokkipanekut ülevaatuse eesmärgil koos laskemoonaga. Vahel lossitakse laskemoon välja: lõpliku otsuse langetab juhtkond sõltuvalt olukorrast,» viitab leht.
«Teiseks on torpeedode, ning eriti rakettide lossimine ja laadimine keerukas protseduur ning võib võtta aega kuni kaks nädalat. See võib dokiülevaatuse märgatavalt pikemaks venitada (Jekaterinburg pidanuks dokis viibima lühikest aega) ning nurjata õigeaegse naasmise rivvi,» selgitab leht.
«Seda aga peetakse omakorda tavaliselt tuntavaks (ehkki ajutiseks) tuumapariteedi rikkumiseks USA-ga (Ameerika raketikandjad käivad retkedel niigi märksa sagedamini kui Vene omad),» osutab väljaanne.
«Kolmandaks ei jäänud allveelaev juba pärast põlengu kustutamist tehasesse, vaid suundus jaanuari esimestel päevadel kiirkorras kõigepealt Okolnaja lahte, aga seejärel Jagelnaja lahte alalisse baseerumiskohta. Nii ühes kui teises kohas asuvad Põhjalaevastiku baasid, kaasa arvatud mandritevaheliste rakettide ja tuumalõhkepeade laod, samuti seadmed nende lossimiseks ja laadimiseks,» kirjutab Kommersant Vlast.
«Vaevalt, et Jekaterinburg kiirkorras Rosljakovost välja viidi, et laskemoon tagasi pardale panna: pärast põlengut läks allveelaev pikaks ajaks rivist välja. Sellise ümberbaseerumise ainsaks mõtteks oleks ülesanne lossida alusel olevad raketid ja torpeedod,» kinnitab leht.
«Neljandaks kinnitas laskemoona asumist allveelaeval korraga mitu üksteisest sõltumatut allikat mereväe juhtkonnas ja Põhjalaevastikus,» toonitab väljaanne.
«Seega võib kindlalt väita, et 29. detsembril oli Jekaterinburgi pardal 16 (osade allikate sõnul mõnevõrra vähem) mandritevahelist raketti R-29RMU2 Sineva, millest igaühel on tavaliselt neli lõhkepead (Sinevale saab paigutada kuni kümme lõhkepead), torpeedod ning laevatõrjeraketid. Iga torpeedo sisaldab lõhkepeas kuni 300 kilogrammi lõhkeainet. Pole välistatud, et üks-kaks torpeedot või raketti oli tuumalõhkepeadega. Samuti pole välistatud, et osa laskemoonast moodustasid miinid,» märgib väljaanne.
«Põlengu uurimisele lähedased allikad räägivad kolmest torpeedost esimeses sektsioonis, on võimalik, et peetakse silmas vaid aparaatides olnud torpeedosid, varutorpeedosid arvestamata (kokku võib allveelaeval olla kuni 12 torpeedot),» osutab väljaanne. «Samuti on allveelaeval kaks tuumareaktori VM-4SG soojusvõimsusega 90 megavatti. See, et reaktorid olid ilmselt seisatud, ei mõjuta kuidagi neis asuvate radioaktiivsete ainete hulka.»
Leht märgib, et seetõttu oli Venemaa terve ööpäeva vältel, mil tuletõrjujatel ei õnnestunud leeke kontrolli alla saada, suure tuumakatastroofi lävel.
Kui põlengu tagajärjel oleks laskemoon plahvatanud, oleksid ohus olnud mitte üksnes Rosljakovo asula elanikud, vaid ka naabruses asuvad Murmanski ja Severomorski linnad.
Kommersant nendib, et polaaröö tingimustes on ligi 400 000 inimese evakueerimine Koola poolsaarelt pea võimatu ülesanne. Elanikkonna seas võinuks puhkeda paanika ning pole teada, kuidas oleksid võimud suutnud inimesi rahustada ja nende päästmise korraldada.
«Lisaks sellele oleks Jekaterinburgi võimaliku plahvatuse korral hukkunud kümned inimesed, kes selle lähedal dokis viibisid. Hävinud oleks dokk ise, alus ning kõrvaldokis seisnud suur allveetõrjelaev Viitseadmiral Kulakov, Koola lahe akvatooriumi oleks tabanud radioaktiivne saaste – kõige hirmsamate tagajärgede nimistut võib jätkata lõputult,» kirjutab leht.
Rosljakovo ujuvdokis 29. detsembril remondis viibinud allveelaeval tekkinud tulekahju sai alguse keevitustöödest, mis süütasid laeva ümber olnud puidust tellingud. Põlengu kustutamiseks tuli sõjaväelastel alus osaliselt uputada.
Delta IV klassi tuumaallveelaev Jekaterinburg alustas teenistust 1985. aastal Nõukogude Liidu mereväes. Laev võib pardale võtta kuni 16 mandritevahelist ballistilist raketti.
Venemaal on arvatavalt kuus Delta IV klassi tuumaallveelaeva, mis moodustavad merel paiknevate tuumajõudude tuumiku.