K, 18.05.2022

IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Harkivi rinne on Vene vägedel lootusetult kokku varisenud

Igor Taro
Harkivi rinne on Vene vägedel lootusetult kokku varisenud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Maha jäetud Vene tank Harkivi lähedal.
Maha jäetud Vene tank Harkivi lähedal. Foto: Sergei Kozlov/EPA/Scanpix

Vene okupantide pealetung Luhanski-Donetski oblastites on lokaliseeritud ning tänu Donetsi jõe forsseerimise ebaõnnestumisele taandub üksikutele kohaliku tähtsusega rünnakutele Slovjanski ja Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski suundadel.

Peamised muutused on Bilohorivka piirkonna lõplik puhastamine Vene okupantidest ning samal ajal Vene vägede pealetungi aktiveerimine koos õhulöökidega Izjumist otse Slovjanski peale.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised - seltsimehi 26900 (+250), tanke 1205 (+10), soomukeid 2900 (+27), suurtükke 542 (+8), raketiheitjaid 193 (+2), õhutõrjesüsteeme 88 (+1), lennukeid 200 (+1), helikoptereid 162 (+1), droone 405 (+7).

Ukraina poolt allatulistatud lennukite juubeliga on paslik korra võrrelda suurusjärku - umbes samapalju ründelennukeid kokku on Prantsuse või Saksa lennuväel. Nii et üldiselt pole maailmas just väga palju riike, kellel üldse on nii palju lennukeid, kui Ukraina on suutnud selle 2,5 kuuga ära Venemaa sõjas alla lasta.

Ennetamaks korduma kippuvaid küsimusi - ma ei tea metoodikat, mille alusel Ukraina peastaap lisab eelmiste päevade kaotusi sellesse ametlikku statistikasse.

Millal me näeme näiteks neid Bilohorivka pontoonsildade juures 70+ hävitatud masinat - kas need ilmuvad korraga või jupikaupa. Ja millal liidetakse seal hukka saanud seltsimehed, keda pidi olema üsna mitmesaja jagu. Seni on need numbrid pikas perspektiivis ikka sündmuste kirjeldusega kokku jooksnud.

1) Harkivi suunal on Ukraina vägi jõudnud Ternova kandis Venemaa piirini ning üritanud keerata ka lääne poole Vesele peale, kuid sealt on tulnud suurtükituld ning esialgu pole Ukraina vägedel uutest vabastatud küladest veel põhjust raporteerida.

Selge on see, et Harkivi rinne on Vene vägedel lootusetult kokku varisenud, kõik jõud on suunatud mujale ning ainus ratsionaalne järgmine eesmärk oleks mitte lasta ukrainlastel jätkata pealetungi Vovtšanski ja Kupjanski peale ida-suunal, kus nad jõuaksid Izjumi-Slovjanski rünnakuoperatsiooni tagalasse.

2) Izjumist on midagi lõpuks liikuma hakanud ning see väljendus pealetungimanöövrina otse suure maantee koridoris Bogorodõtšne asula suunal. Abilöögid Kasnopillja ja Nova Dmõtrivka peale suurtükitulega ja samuti õhurünnakud Dolõna ja Adamivka küladele, kus on ehk ukrainlaste positsioonid.

Esialgu on Ukraina peastaap hinnanud seda tegevust kui Vene vägede jaoks ebaõnnestunuks ning pole teateid, et Ukraina üksused oleksid kusagilt seal taandunud.

Hävitatud auto Harkivist põhjapoole jääval maantel.
Hävitatud auto Harkivist põhjapoole jääval maantel. Foto: Bernat Armangue/AP Photo/Scanpix

3) Severodonetski operatiivsuunal on igasugused ümberpiiramismanöövrid Vene okupantidel lootusetult takerdunud ning rünnakutegevust on, aga see on praeguseks lokaalse tähtsusega tegevuseks taandunud - võideldakse üksikute külade ja asulate pärast ning suuremates asulates kvartalite ja tänavate pärast.

Eelkõige Rubižne on selline koht, kus Vene okupandid on liikunud väga vaevaliselt. Praegu suurem osa sellest juba okupeeritud. Õhku on lastud sild üle Borova jõe, mis ühendas Rubižnet Severodonetskiga - seda silda on juba korra uuesti ehitatud pärast eelmist okupantide poolt õhkulaskmist 2014. aastal.

Vojevodivka küla nende kahe linna vahel ei paista veel okupeeritud olevat. Lähipäevil kindlasti näeb paremini, kuivõrd on Ukraina suutnud sinna vajalikke reserve liigutada.

Bilohorivka lahingus lüüasaamine pidi Vene rünnakule kindlasti mõjuma - esiteks nurjas see muidugi kogu selle linnastu piiramise katse, teiseks tekitas ressursikao ja kolmandaks ilmselt ka moraalilanguse.

Aga sellest hoolimata ründavad Vene okupandid ikkagi veel mitmes kohas - Nižne poolt Toškovkale Lõssõtsanski lõuna külje all ning Aleksandrovkasse Lõmani suunal. See täidab pigem Slovjanski piiramise perspektiivi.

4) Popasnast põhjas käib lahingutegevus Komõšuvaha ja Zolote suunal, kuid nähtavasti tulemusteta. Popasnast lõunas antakse tulelööke Svitlodarski piirkonnale, kuid mingit ümberpiiramist ei paista seal arenevat. Avdiivkast kirdes proovivad Vene okupandid edeneda Novoselivka Druga, Krasnogorivka ja Novobahmutivka peale.

Kogu see tegevus on saadetud väga intensiivsest suurtüki ja raketitulest. Igapäevaselt saab piirnevates külades keegi surma ja palju rohkem inimesi veel haavata.

Nagu olen varasemalt korduvalt välja toonud, siis Putini deklareeritud eesmärgid ei lähe tema tegudega väga tihti kokku - eesmärk oli kaitsta venekeelset elanikkonda Donbassis, kuid nii palju kannatusi ja purustusi polnud neil eelneva kaheksa aasta jooksul ega ka kunagi varem õnnestunud kogeda kui nüüd. Isegi teise maailmasõja aegset Saksa okupatsiooni hinnati vähemhävitavaks.

5) Mariupoli kaitsjad jätkavad väikestviisi Azovstali tehast ründavate Vene okupantide utiliseerimist. Olukord on neil ka varustusega kriitiline ning keegi ei tea täpselt, mitmeks päevaks jagub kõige olulisemat ressurssi ning mis seal esimesena võib otsa saada.

Pidev suurtükituli ja õhurünnakud muidugi vähendavad pidevalt neid kohti, kus saab tagada isikliku julgeoleku näiteks puhkepausideks või uneajaks. Ukraina presidendi administratsioon kordab iga päev, et nad teevad kõik võimalik, et oma võitlejad ja haavatud sealt elusalt kätte saada.

6) Zaporižžja rindel muutusteta.

Ukraina sõdurid miinipildujast tulistamas.
Ukraina sõdurid miinipildujast tulistamas. Foto: Stringer/EPA/Scanpix

7) Hersoni piirkonnas on Vene okupandid tegelenud ukrainlaste positsioonide ründamisega kaudtulega. Suurtükid, raketiheitjad ja miinid. Viimati on Novovorontsovka piirkonnas (Dnepri jõe kaldal) kasutatud arvatavasti fosformoona.

Eilne tulelöök Mõkolajivile hävitas 5 taristuobjekti ja kahjustas tõsiselt kümmekond paneelelamut. Mõkolajivis oli siiski hea uudis ka - üle paljude nädalate on linn suutnud taastada veevarustuse. Sellega oli pikalt mure, kuna Vene okupandid hävitasid linna veega varustamise süsteemi, kuna Mõkolajivi joogivesi tuli Dneprist ja taristu asub okupeeritud aladel.

Hersoni oblastis üritavad Vene sõdurid ette võtta mitmeid piirkonna annekteerimisele viitavaid sammusid, nagu rublade käikulaskmine, ettevõtjate allutamine Vene riigi koormistele ning koolides vene keele ja ajupesuprogrammi kehtestamine.

8 ) Odessas on viimaste raketilöökidega saanud kannatada ka olulised kultuuriobjektid, sealhulgas Vorontsovi loss. Transnistrias käib ikka veel mingi õõnestustegevus - keegi üritas süüdata sõjakomissariaati ja visanud süütepudeleid ka naftabaasile.

Ussisaare kohta on niipalju infot, et nähtavasti on Vene vägedel õnnestunud sinna viia lähimaa õhutürje komplekse Pantsõr ja Tor. Neid on tarvis saare ümbruse ja Musta mere loodeosa kontrollimiseks. Seda on Vene pool muidugi teinud ka siiani, blokeerides kõik Odessa sadamates olevad kaubalaevad.

Varem täitis seda ülesannet raketikandja «Moskva», kuid seoses vajumisega vee alla, proovitakse seda siis sellise saarepealse kohalolekuga korvata. Küll on seal Bayraktarid muidugi kõvasti tööd teinud, nii et Sevastopolist toodi isegi ujuvkraana ühe teise äralastud väiksema dessantaluse tõstmiseks.

Mitte küll lähipäevil, aga tulevikuperspektiivis võib Ukraina vägede järgmiseks vahe-eesmärgiks saada Hersoni vabastamine. Tegu on hetkel ainsaga värskelt okupeeritud oblastikeskusega. Seega on linna tagasisaamine selle inimeste ja Ukraina riigi jaoks oluline.

Ilma selleta ei toimu ka mingit rahvavabariigiks kuulutamist - kas referendumiga või ilma. Aga see kõik sõltub, mis mujal toimuma hakkab ja kas Ukraina tegelikult suudab praegu kõige akuutsemas punktis Vene sõjaväge veelkord lüüa.

Märksõnad
Tagasi üles