Venemaa teatas annekteeritud Krimmi kindlustamisest

Sügisel ajateenistusse kutsutud venelased Sevastopolis 9. november 2022. Foto: EPA/Stringer/Scanpix

Venemaa teatas reedel, et tugevdab positsioone 2014. aastal Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarel, kuna Ukraina väed on võtmas tagasi naabruses asuva Hersoni oblasti alasid.

«Krimmi territooriumil viiakse minu juhtimisel läbi kindlustustöid eesmärgiga tagada kõigi krimlaste julgeolek,» ütles Moskva poolt ametisse nimetatud kuberner Sergei Aksjonov sotsiaalmeedias.

Venemaa annekteeris Krimmi pärast üleriiklikke demokraatiat toetavaid meeleavaldusi, mis viisid Ukraina toonase Kremli-meelse presidendi Viktor Janukovõtši tagandamiseni.

Samuti kasutas Venemaa Krimmi sillapeana, kui alustas 24. veebruaril oma niinimetatud «sõjalist erioperatsiooni» ehk täiemahulist agressioonisõda Ukrainas.

Aksjonovi sõnul tegeldakse kindlustustöödega, vaatamata sellele, et nii Kremli okupatsioonivägi kui korrakaitseteenistused võtavad tarvitusele omi meetmeid.

Ukraina relvajõud on viimastel kuudel viinud läbi edukat vastupealetungi riigi lõunaosas ja vallutasid agressorilt läinud nädalal tagasi Hersoni, mis on pealinn Krimmiga piirnevale samanimelisele oblastile.

Venemaa väitis septembris pärast kiireloomulist ja ebaseaduslikku niinimetatud rahvahääletust, et nii Hersoni oblast kui veel kolm oblastit on nüüdsest liidetud Venemaaga, lubades iga hinna ja kõigi sõjaliste vahenditega kaitsta neid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et tema üksustel on kavas võtta venelastelt tagasi ka Krimmi poolsaar.

Veebruarist alates on Krmmis Vene sõjaliste rajatiste juures või lähistel leidnud aset mitu plahvatust, seal hulgas viisid ukrainlased läbi koordineeritud droonirünnaku olulisele Venemaa mereväe sadamale Sevastopolis.

Oktoobris sai tugevalt kannatada poolsaart Venemaaga ühendav Kertši sild, kui seal korraldas Moskva sõnul Ukraina võimsa plahvatuse.

Venemaa teatas reedel, et on saavutanud edu Donetski oblasti idaosas, mida Kremli väed on osaliselt kontrollinud alates 2014. aastast.

Moskva vägi koos kahe isehakanud rahvavabariigi, Donetski ja Luhanski, võitlejatega ning Wagneri erasõjaväelastega on püüdnud mitu kuud vallutada piirkonnas asuvat Bahmuti linna.

Samuti on Venemaa vastanud värskelt, pärast Hersonist taandumist, mitme võimsa tiibrakettide ja droonide rünnakulainega üle kogu Ukraina, halvates riigi elektritaristut.

Zelenskõi ütles neljapäeval, et umbes kümme miljonit ukrainlast on rünnakute järel elektrita.

Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et tulistas välja «kaugmaa täppisrelvi» sõjaliste sihtmärkide, eriti kütusehoidlate ja energiataristu pihta.