/nginx/o/2012/03/29/1031548t1h5746.jpg)
Jutud Venemaa kulissidetagusest salasepitsemisest varjutavad kokkulepet selle üle, millise riigi esindaja valitakse järgmiseks aastaks ÜRO peaassamblee etteotsa.
Leedu süüdistab Venemaad intriigitsemises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgele, ehkki tseremoniaalsele kohale kandideerivad Leedu ja Serbia. Peaassamblee eesistuja saab 12 kuu jooksul juhatada iga-aastast maailma riigipeade kogunemist ning muid ÜRO üritusi. Rolliga mingit tegelikku võimu ei kaasne, sest erinevalt ÜRO Julgeolekunõukogust pole 193-liikmelise peaassamblee otsustel mingit seaduslikku jõudu, vahendas Reuters.
Sellele vaatamata pürgivad ametikohale Leedu suursaadik ÜROs Dalius Čekuolis ning Serbia välisminister Vuk Jeremić. Kui kumbki mees oma kandidatuuri tagasi ei võta, toimub juunis peaassambleel haruldane salajane hääletus, et otsustada, kes neist eesistujaks saab.
Traditsiooniliselt roteerub peaassamblee eesistuja koht ÜRO liikmesriikide viie piirkondliku rühma vahel. Perioodil 2012/2013 on Ida-Euroopa rühma kord.
Čekuolis ja Leedu välisminister Audronius Ažubalis rääkisid sel kuul New Yorgis ajakirjanikele, et on Serbia käitumise pärast nördinud, sest Vilnius on oma esindajat sellele kohale soovinud juba 2004. aastast.
«Kätte on jõudnud aeg, et ka meie oleksime esindatud,» ütles Ažubalis, kelle sõnul on Čekuolisel olemas väärt kogemus ÜRO ühe põhiorgani, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu juhina.
Serbial pole seevastu kunagi ÜRO etteotsa asja olnud. «See on esimene kord, kui Serbia esitas kandidaadi mõnele ametikohale ÜRO süsteemis,» ütles Jeremić Reutersile. «Kõigil teistel meie piirkonna maadel on olnud šanss kandideerida ja pidada ametit kas julgeolekunõukogus või peaassamblees.»
Ida-Euroopa diplomaadid soovivad endi sõnul siiski ära hoida selle, et peaassamblee hääletaks, kumba neist eesistujaks valida. Viimati toimus säärane hääletus 1991. aastal.
Leedukate arvates võib Serbia otsuse taga olla Venemaa, kes soovivat karistada Vilniust. «Meil on mitteametlikud andmed, et Venemaad vaevab see, kuidas me Teise maailmasõja ajalukku suhtume,» rääkis Ažubalis.
Čekuolis ütles, et venelased hoiatasid Leedut juba mullu novembris, et võib tulla teisi kandidaate.
Venemaa pahameel võib olla seotud Čekuolise avaldusega ÜRO peaassambleel 2010. aasta mais, kui mälestati 65 aasta möödumist II Maailmasõja lõpust.
«Meie rahvale ei toonud sõja lõpp vabadust,» ütles Čekuolis toona. «Selle asemel tuli okupatsioon ja Leedu uus anneksioon Nõukogude Liidu poolt. Minu riik allutati teisele totalitaarsele režiimile, nõukogude kommunismile.»
Venemaa esindus ÜRO juures ei hoia oma ärritust Čekuolise sõnade pärast vaka all, kuid eitab ägedalt väiteid, nagu oleks Moskva Serbia kandidatuuri taga.
«Ütlesime leedukatele algusest saadik, et me ei saa toetada peaassamblee eesistuja kohale kandidaati, kes ei saa aru, kui tähtis oli natsismi üle saavutatud võit – võit, mis muutis ÜRO loomise üldse võimalikuks,» teatas Vene esindus Reutersile.
Ažubalise sõnul on Jeremić Leedut ähvardanud, et kui Čekuolis keeldub oma kandidatuuri tagasi võtmast, üritab Serbia blokeerida Leedu soovi saada aastatel 2014-2015 ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks.
Jeremić eitas ähvardamist, kuid tunnistas, et kui Čekuolis loobub, kavatseb Belgrad toetada Leedu ambitsioone julgeolekunõukogu suunal.
Kui tüli ei suudeta lahendada, koguks diplomaatide sõnul valimistel enim hääli Jeremić.