Kataloonias täna alanud ennetähtaegsed valimised võivad sillutada tee omariiklusele ja Hispaaniast lahkulöömisele.
Kataloonia valimised panevad proovile Hispaania ühtsuse
25. november 2012, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirde-Hispaania autonoomse piirkonna president Artur Mas on lubanud 5,4 miljonile valijale, et tema võidu korral viiakse läbi enesemääramisreferendum.
Arvamusküsitluste põhjal peaks Masi rahvuslik koalitsioon Koondumine ja Liit (CIU) valimised võitma, aga 135-kohalises Kataloonia parlamendis enamust nad ei saavuta. CIU saab prognooside kohaselt 60-64 parlamendikohta, praegu on tal kohti 62.
Teise koha pärast võistlevad Hispaania peaministri Mariano Rajoy Rahvapartei ja opositsioonilised sotsialistid.
Iseseisvusreferendumit toetavad parteid saavutavad aga arvamusküsitluste põhjal parlamendis ülekaalu.
Kui referendum toimub, hääletab ajalehe El Pais küsitluse põhjal 46 protsenti katalaanidest iseseisvuse poolt ja 42 protsenti vastu.
Valimispäeval rippusid Barcelona majade rõdudelt alla Kataloonia puna-kollast triipu rahvuslipud ja iseseisvusliikumise lipud, mille varrepoolses otsas on sinine kolmnurk valge tähega.
Kataloonia iseseisvus ei ole aga valimistega veel kaugeltki käes. Hispaania paremtsentristlik valitsus väidab, et seesugune samm on vastuolus põhiseaduse ja terve mõistusega ning tuleb kahjuks kõigile hispaanlastele, kes peaksid majanduslikult raskel ajal hoopis tihedamalt koonduma.