Juba päev pärast NATO-Vene suhtluse ametlikku taastamist hakkasid alliansi ja Moskva vahel kõlama jahedamad noodid, sest NATO saatis välja kaks Vene diplomaati.
NATO saatis spionaaži pärast kaks Vene diplomaati välja
2. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need, kes pelgasid, et kolmapäeval esimest korda pärast Gruusia sõda ametlikult kogunenud NATO-Vene Nõukogu tähendab, et nüüd muutuvad Moskva ja Brüsseli suhted taas päikselisemaks, eksisid.
Vene suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin rääkis hiljem ajakirjanikele, et veel samal päeval teatas alliansi peasekretär Jaap de Hoop Scheffer talle, et on otsustanud võtta ära kahe Moskva diplomaadi akrediteeringu NATO peakorterisse.
Briti uudistevõrk BBC kirjutas viitega anonüümsetele NATO diplomaatidele, et minema saadetud venelased olid spioonid. Täpsemalt öeldes olla toimunu seotud eestlase Herman Simmi juhtumiga. Ametlikult liidu peakorter juhtunut ei kommenteerinud, põhjendades, et tegu on luuret puudutava teemaga.
«Mulle öeldi: «NATO on marus Venemaa spioneerimise pärast NATO ja alliansi liikmesmaade vastu»,» kirjeldas Rogozin vestlust Schefferiga.
Ajal, kui NATO ise juhtunu kohta kommentaare ei jaganud, ei jätnud Vene suursaadik välja ütlemata ka minema saadetud diplomaatide nimesid. Üks neist oli Moskva esinduse poliitilise osa juht Viktor Košukov ja teine atašee Vassili Tšižov.
Venemaa välisministeerium kommenteeris juhtunut teatega, et nende arvates oli alliansi samm ebaõiglane. «Seoses kahe Venemaa NATO esinduse töötajaga on toime pandud jõhker provokatsioon, absoluutselt fabritseeritud ettekäändel ja selge põhjuseta,» vahendas BBC nende avaldust.
Rogozin ei jätnud ka hoiatamata, et Moskva astub kindlasti vastusamme, millest NATO kuuleb peagi. «Kellelgi läänes on midagi tõsiselt selle vastu, kui hästi suhted Venemaa ja mõnede Lääne-Euroopa riikide vahel arenevad,» lisas ta.
Üleeile andiski Venemaa president Dmitri Medvedev allkirjad lepetele, millega võtab tema riik ametlikult oma kontrolli alla Gruusia separatistlike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia piirid.
Nii ELi kui NATO esindajad nimetasid seda sammu selgeks relvarahu rikkumiseks. «See on selge vastuastumine 12. augustil ja 8. septembril ELi vahendusel sõlmitud lepingutele,» ütles NATO pressiesindaja James Appathurai.
EL omakorda tegi avalduse, kus kinnitas oma täit toetust Gruusia suveräänsusele ja tema territoriaalsele ühtsusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
Lisaks avaldas Medvedev oma pahameelt tuleval nädalal Gruusias peetavate NATO terrorismivastaste õppuste suhtes.
«Ükskõik, kui palju meie lääne partnerid ei püüaks meid veenda vastupidises, on tegu avaliku provokatsiooniga,» pahandas Venemaa president. «Õppusi ei saa teha kohas, kus just oli sõda.»