119 aastat pärast Hollandi maalikunstniku Vincent van Goghi surma väidavad kaks Saksa kunstiajaloolast, et erinevalt seni arvatust ei lõiganud van Gogh oma kõrva ise maha, vaid teda ründas sõber, Prantsuse kunstnik Paul Gauguin.
Väide: hoopis Gauguin lõikas van Goghi kõrva maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametliku versiooni kohaselt lõikas van Gogh oma kõrva žiletiga maha 1888. aastal pärast tüli Gauguiniga. Ohtralt veritsedes jalutas van Gogh seejärel lähedalasuvasse bordelli ning ulatas oma maharaiutud kõrva ühele hämmastunud prostituudile ning läks koju verest ligunenud voodisse magama, kirjutas
.
Ent Hamburgi ajaloolased Hans Kaufmann ja Rita Wildegans on viimase kümne aasta jooksul üle vaadanud tollaseid politseijuurdlusi, pealtnägijate tunnistusi ja kunstnike kirjavahetust ning jõudnud järeldusele, et suure tõenäosusega raius osa hollandlase kõrvast maha vehklemistuus Gauguin ning et kaks kunstnikku leppisid kokku, et vaikivad tõepärase versiooni maha.
Raamatus «Van Goghi kõrv: Paul Gauguin ja vaikimispakt» väidavad ajaloolased, et suuresti Gauguini jutul põhinev ametlik versioon sisaldab vasturääkivusi ning et mõlemad kunstnikud vihjasid oma kirjades, et tõde on märksa keerukam.
Van Gogh veenis Gauguini 1888. aastal teda endaga koos Lõuna-Prantsusmaale Arles'i tulema, kus asuvasse Kollasesse Majja ta oma ateljee oli rajanud. Koos maalides veetsid nad seal sügise enne kui asjad hapuks läksid. Vahetult enne jõule pöördusid nad tülli. Van Gogh muutunud agressiivseks ja elas raskesti üle Gauguini avaldust, et ta kavatseb jäädavalt lahkuda.
Kaufmann ütles Guardianile, et umbes 300 meetri kaugusel Kollasest Majast leidis aset kahe mehe viimane kohtumine. «Vincent võis teda rünnata, Gauguin tahtis end kaitsta ja sellest «hullust» lahti saada. Ta haaras oma relva, tegi Vincenti suunas mõned liigutused ja nii lõikas maha tema vasaku kõrva,» kirjeldas Kaufmann. Tema sõnul pole selge, kas tegemist oli õnnetuse või tahtliku teoga.
Kaufmanni arvates toetab tema versiooni juhtunust ka van Goghi kirjades sisalduvad vihjed. Näiteks oma vennale Theole kirjutas ta: «Õnneks pole Gauguin veel relvastatud kuulipildujate või teiste ohtlike sõjarelvadega.»