Esmaspäeval lahkunud Briti endine peaminister Margaret Thatcher toetas 1990. aastate esimesel poolel tugevalt Eestis läbiviidud karme reforme ja suhtles kõige enam Eesti poliitiku Mart Laariga.
Thatcher toetas 1990. aastate algul Eesti karme reforme ja Laari
8. aprill 2013, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogude Liidu lagunemise järel võttis Thatcher aastatel 1991-1993 Balti riikide osas tehtava poliitika suhtes avalikkuses ettevaatliku positsiooni, kuid asus seejärel Eesti reforme jõuliselt toetama. 1994. aasta mais juhatas Thatcher isiklukult sisse Londonis konverentsil esinenud Eesti peaministri Mart Laari, kes esitas Eesti majanduspoliitika teese kui «väljakutset Euroopale». Sama aasta augustis oli Eestis visiidil Suurbritannia riigiminister Douglas Hogg, kes avaldas Eesti peaminister Laarile «siirast vaimustust Eesti majanduspoliitika üle» ja nimetas seda «tõeliseks ning puhtaks thatcherismiks».
Eesti oli mõneks ajaks külge saanud «thatcherismi templi».
Vaid mõni aasta hiljem, 1996. aasta detsembris, kirjutas mõjukas ajakiri The Wall Street Journal, et Eestis on kõige liberaalsem majandus «lääne pool Hongkongi, ületades thatcherismis isegi Margaret Thatcherit ennast». Mõned aastad varem Eesti turule tulnud arvutitootja Dell kasutas siin ühe reklaamiargumendina väidet, et nende firmas toodetud arvutit kasutab Margaret Thatcher.
Laari ja Isamaaliidu delegatsiooni võttis Thatcher vastu ka 1998. aasta oktoobris Londonis, mil Laar kinnitas, et Briti endine peaminister on «heas vormis». Laar esitas Thatcherile küllakutse Eestisse, kuhu «raudseks leediks» ristitud poliitik siiski kunagi ei jõudnud.
Järgmisel, 1999. aasta kevadel, mil Laarist sai taas peaminister, õnnitles Thatcher teda isiklikult ja teatas oma kirjas, et Laaril on «taas kord võimalus juhtida oma riiki mööda reformide teed». Järgmise kirja Tallinnasse läkitas Thatcher 2000. aasta juunis, mil Tallinnas toimus kommunismi kuritegusid analüüsiv rahvusvaheline konverents. Thatcher kirjutas tookord, et tunnustab Balti rahvaste vabadusvõitlust ja kinnitas, et «kommunismi kuritegusid ei tohi unustada».
2001. aasta jaanuaris teatas tollane Isamaaliit, et on kutsunud Thatcheri Eestisse ja saanud «põhimõttelise ja kirjaliku nõusoleku», et Briti endine peaminister külastab sama aasta juunis Eestit. Eestisse Thatcher ei tulnud.
Viimase tõsise Eestit puudutava avalduse tegi Thatcher 2003. aasta juunis, kui soovitas eestlastel põhjalikult kaaluda ühinemist Euroopa Liiduga. Thatcher märkis tookord, et tema arusaamist mööda on «eestlastele tähtis nägemus oma riigist kui vabast, sõltumatust, väheste regulatsioonidega ja madalate maksudega riigist».
Endine Briti peaminister Margaret Thatcher suri esmaspäeva hommikul 87 aasta vanuses rabanduse tagajärjel. Kauaaegne konservatiivide liider juhtis Briti valitsust aastail 1979-1990. 20. sajandi pikima ametiajaga peaminister ja Suurbritannia ainus naissoost valitsusjuht elas viimastel aastatel avalikkusest tagasitõmbununa kuna teda kimbutasid tervisehädad.
Thatcheri, neiupõlvenimega Margaret Robertsi poliitiline karjäär sai alguse 1950. aastatel. 1959. aastal valiti ta alamkotta, kus ta esindas Põhja-Londoni Finchley valimisringkonda 33 aastat. Thatcher võitis 1975. aastal konservatiivide sisevalimistel endist peaministrit Edward Heathi ja juhtis erakonna kolmele järjestikusele valimisvõidule 1979., 1983. ja 1987. aastal. Parempoolsed ülistasid Thatcherit Briti majanduse päästmise eest, vasakpoolsed seevastu süüdistasid riigi traditsioonilise tööstuse lammutamises.
Maailmaareenil oli Thatcheril eriti lähedane suhe USA omaaegse presidendi vabariiklase Ronald Reaganiga.
Thatcher oli ägedalt vastu sidemete tihendamisele Euroopaga, tema ametiaega jäi ka 1982. aasta Falklandi sõda Argentinaga. Pinged valitsuses ja erakonnas ning madal reiting viisid 1990. aasta novembris Thatcheri tagasiastumiseni, siis sai peaministriks John Major.
Briti peaministrile Margaret Thatcherile korraldatakse sõjaväeliste auavaldustega «tseremoniaalsed matused», teatas valitsusjuhi büroo. Tseremoniaalsed matused erinevad vaid pisiasjades riiklikest matustest, mis on mõeldud monarhidele ja haruharva ka teistele väljapaistvatele isikutele.
Viimased tseremoniaalsed matused korraldati Suurbritannias 2002. aastal kuninganna emale ja 1997. aastal Walesi printsessile Dianale.