Inimene, kes postitab Orkutisse, Facebooki või mõne muu menuka suhtlusportaali kodulehele pildi endast ja sõbrast, peaks olema kohustatud ka viimaselt selleks luba küsima, rõhutavad Euroopa Liidu andmekaitsjad.
EL tahab Facebooki ja Orkutit korrale kutsuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühenduse andmekaitsega tegelev töörühm andis möödunud nädalal oma hinnangu sellele, kuidas peaksid ülikiirelt populaarsust koguvad suhtlusvõrgustikud rohkem arvesse võtma ELis kehtivaid isikuandmete kaitse seadusi.
Laimuhagi Facebookist
Andmekaitsjate hinnangul peaksid suhtlusportaalid tegema kasutaja isikuandmete laiema vaatajaskonna eest varjamisest normi, mitte erivõimaluse, nagu praegu.
Inimestele tuleks nende arvates jagada selgeid hoiatusi selle kohta, mida võib kaasa tuua näiteks oma usutunnistuse, poliitiliste vaadete või seksuaalse orientatsiooni kuulutamine veebiruumis kogu avalikkusele.
Juhtumid, kus keegi kaotab suhtlusportaali riputatud piltide või muu info pärast töö või ehmatab lähedasi, on muutumas aina igapäevasemaks.
Näiteks Indoneesias pääses möödunud nädalal kohtu alt 32-aastane kahe lapse ema Prita Mulyasari. Tema vastu esitas laimuhagi Jakarta haigla, milles osaks saanud halba kohtlemist ta Facebookis avalikult kritiseeris.
Facebookis hospitali siunanud Mulyasari pidi selle eest veetma kolm nädalat arestimajas ja maksma kopsaka trahvi.
Surnute kaitse
Lisaks tahavad andmekaitsjad, et suhtlusportaalid hakkaksid kustutama kontosid, mida pole tükk aega pruugitud. Seda ennekõike surnud internetikasutajate kaitseks.
Nimelt esineb aina sagedamini juhtumeid, kus pärast inimese ootamatut surma üritavad tema omaksed võrguruumist ära võtta sinna lahkunu eluajal postitatud materjale, kuid see ei õnnestu.
Ka soovitavad andmekaitsjad muuta suhtlusportaalide omanikel lihtsamaks kaebuste esitamise sinna riputatud andmete üle. (EUobserver/AFP/PM)