Tänavu mais lahkumist Türgist Iraaki alustanud kurdi mässulised peatasid taandumise, süüdistades selles valitsust.
Kurdi mässulised peatasid lahkumise Türgist
9. september 2013, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ankara, USA ja Euroopa Liidu poolt terroriorganisatsiooniks peetava Kurdistani Tööpartei (PKK) võitlejate lahkumist Türgist nägi ette tänavu sõlmitud relvarahu. PKK vangistatud liider Abdullah Öcalani andis märtsis oma võitlejatele korralduse relvad maha panna ja lahkuda Türgi territooriumilt Põhja-Iraaki, kus nende rahvuskaaslastel on ulatuslik autonoomia.
PKKga seotud veebileht teatas aga lahkumise peatamisest, süüdistas Türgi võime selles, et Ankara pole liikunud demokratiseerimise ja Kurdistani probleemile lahenduse leidmise suunas, vahendas BBC. Samas kinnitas PKK, et ei tagane relvarahust.
Vastavalt relvarahule peaks Türgi parandama riigis elava 15 miljonilise kurdi kogukonna õigusi, näiteks soovivad kurdid omakeelset haridust ning terrorismivastase seaduse tühistamist, mille alusel on vangi mõistetud tuhanded PKKga väidetavalt seotud inimesed.
1999. aastal kui toimus sarnane taandumine, ründasid Türgi sõjaväelased mässulisi, tappes hinnanguliselt pooltuhat võitlejat. Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan on palunud armeel korduvalt taanduvaid mässulisi mitte rünnata.
PKK konflikt Ankaraga on üks maailma veriseimaid sissisõdasid, mis on kestnud 29 aastat ja nõudnud umbes 40 000 inimese elu. Kui algul oli nende nõudmiseks iseseisev Kurdi riik Türgi kaguosas, räägivad nad viimasel ajal üksnes poliitilisest autonoomiast ja suurematest kultuurilistest õigustest.