Iirlased kaaluvad uue rahvahääletuse korraldamist

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaal korraldatud arvamusküsitluse kohaselt lükkaks 62 protsenti iirlasest Lissaboni lepingu ka teistkordselt tagasi, kui referendum toimuks praegu.
Iirimaal korraldatud arvamusküsitluse kohaselt lükkaks 62 protsenti iirlasest Lissaboni lepingu ka teistkordselt tagasi, kui referendum toimuks praegu. Foto: AFP / Scanpix

Iirimaa valitsus võib teha ettepaneku korraldada järgmise aasta sügisel Lissaboni lepingu üle teise rahvahääletuse.


Iirimaa valitsus soovib Euroopa Liidult tagatisi Euroopa Komisjoni volinike arvu, maksundust ja aborti puudutavates küsimustes. Samuti on iirlased väitnud, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine toob endaga kaasa sõjalise alliansi liikmeks saamise, vahendab

euobserver.com

.

Keerulise kava kohaselt toimuks teine referendum Lissaboni lepingu üle järgmise aasta septembris või oktoobris, vahendas independent.ie.

Kui Iirimaa ei ratifitseeri Lissaboni lepingut enne järgmise aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, siis toimuvad need Nizza lepingu alusel. Selle kohaselt langeks parlamendisaadikute arv seniselt 785-lt 736ni.

Sellise valimissüsteemiga kaotaks kõige rohkem kohti Hispaania, kuid lisaks mõjutaks see veel 12 euroliidu riiki. Lissaboni lepingu järgi oleks europarlamendis aga maksimaalselt 751 liiget.

Iirimaa teatas pärast juunis ebaõnnestunud referendumit, et probleemile leitakse lahendus selle aasta lõpuks.

Iiri ajalehe Independent andmetel lükkaks sel kuul korraldatud arvamusküsitluse kohaselt 62 protsenti iirlasest Lissaboni lepingu tagasi, juhul kui referendum toimuks praegu. 71 protsenti elanikkonnast ei soovi aga teistkordselt enam hääletada.

Iirimaa oli ainus riik, kus Lissaboni lepe rahvahääletusele pandi. Ülejäänud maad andsid selle kinnitamise parlamentide kätte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles