Kuigi katoliku pühakodades pole riigilipud ja poliitilised avaldused üldiselt ei soositud ega tavapärane vaatepilt, rippus täna Tallinnas Laboratooriumi tänaval kreekakatoliku Kolmekäelise Jumalaema kirikus erandkorras Ukraina sinikollane.
Tallinna kirikus kõlas «Слава Україні! Героям слава!»
20. veebruar 2014, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipp, millel küljes must leinalint, toodi palvusele, millega mälestati Maidanil hukkunuid. Kui veel mõned minutid enne palvuse algust paistis, et üritus jääb üsna leigeks ja osalejaid koguneb vaid paar-kolmkümmend, siis esimeste ukrainakeelsete palveridade jooksul valgus tilluke pühakoda rahvast tihkelt täis.
Tulijaid oli väga erinevaid: oma kirikusse oma rahva kurbust jagama tulnud ukrainlasi, kohmetuid eestlasi, paar daami leedu kogukonnast. Nende vahel, mitte ühes grupis, vaid pigem üksikult teiste seas, saabus mitmeid IRLi poliitikuid – erakonna Rahvuslaste grupi juht Tarmo Kruusimäe, kaitseminister Urmas Reinsalu, viimatine linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross, välissekretär Veiko Lukmann.
Kogukonnaliider murdus
Pärast ukrainakeelseid palveid võttis lühidalt sõna Eesti ukrainlaste kongressi esimees Vira Konõk. Ta alustas kõigi kohaletulnute tänamisest ja märkis, et samal ajal palvetavad ukraina kogukonnad üle maailma.
Konõk rääkis ka telepildis nähtud preestreist, kes Maidanil kaitsevad rahvast nii palvetega kui ka füüsiliselt – nende ees seistes – ning Mihhailovski katedraalist, mis on nüüd muudetud välilaatsaretiks.
Siis Eesti ukrainlaste eestkõneleja aga murdus. «Ma poleks kunagi uskunud…,» alustas ta. Kulus vaikne paus, kuni Konõk pisarad alla surus ja jätkas: «… et maal, kus ma olen sündinud, tuleb kunagi sõda.»
«Ja see ei ole kodusõda. Need, kes tapavad, ei ole ka okupandid. See ei ole kodusõda, vaid valitsus rahva vastu,» lausus Konõk.
«Usume, et Ukraina peab läbima selle raske tee, et lõpuks saada normaalseks demokraatlikuks maaks,» lõpetas Konõk optimistlikumalt.
Kui ta lõpetas, tegi üks mees rahva seast ettepaneku skandeerida nii, nagu on viimase kolme kuu jooksul lugematuid kordi skandeeritud Kiievi Maidanil. «Слава Україні! Героям слава! (e.k Elagu Ukraina! Elagu kangelased!, toim),» skandeerisid kirikulised järjest kindlamal häälel koos.
Kui suurem osa telekaameraist oli juba palvuse lõpus kiriku ette tänavale küünlaid panevaid inimesi filmima valgunud, esines omalt poolt spontaanse toetussõnavõtuga ukrainlastele veel Kross. Tundus, et see läks nii mõnelegi kohaletulnule hinge, sest, kui ta lõpetas, tulid inimesed teda isiklikult patsutama ja tänama.
Intervjuus Postimehele rõhutas Konõk, et ukrainlased pole tänavale tulnud mitte konkreetsete isikute, vaid kogu oligarhilise süsteemi vastu protestima. Lvivist pärit naise sõnul pole õige jutt, et Kiievis käib Lääne- ja Ida-Ukraina vastasseis. «Ida-Ukrainast pole inimesi, kes omal algatusel oleksid tulnud Kiievisse lääneukrainlaste vastu seisma. Seal on inimesi, kelle on võimud pannud bussidesse ja rongidesse ning toonud välja kui anti-Maidani,» sõnas ta.
Ootamatu vaikus marsruuttaksos
Vastuseks küsimusele, mida räägivad tema praegu Kiievis olevad sõbrad-tuttavad, tõi ukraina kogukonna liider näite omaenese hiljutises käigust Ukraina pealinna.
«Sõitsin marsruuttaksoga. Ukraina transport pole tavaliselt selline nagu Eestis, seal on lärmi,» alustas ta. «Läksin marsruuttaksosse ja mõtlesin, et midagi on valesti. Pole nii nagu tavaliselt. Ja siis mõistsin, et see on vaikus. Mitte keegi ei räägi. Kõik üritavad olla hästi vaikselt.»
«See pole ukrainlastele tüüpiline,» rõhutas Konõk. «Kõik kardavad. See vaikus oli mulle hullem kui… Kõik kardavad, aga sellegipoolest lähevad nad Maidanile.»
Kui Postimees pärast palvust kaitseminister Reinsalult päris, kas ta tuli sinna kui valitsuse esindaja, kui IRLi esindaja või kui eraisik, vastas ta: «Ma olen siin kui inimene, kes neid ameteid kannab – nii ministri, IRLi esimehe, inimese kui Eesti Vabariigi kodanikuna.»
«Valitsuse seisukoht on ühemõtteline. Ukraina valitsus vastutab selle vägivalla eest,» lausus Reinsalu. Ta tõi välja ka selle, et eile asus Eestigi valitsus toetama sanktsioonide kehtestamist Kiievi vägivalla eest vastutajatele.