Võttes arvesse kalkulatsioonid, kui palju lennukeid Balti õhuruumi üldse mahuks, ning selle, kui paljud NATO liitlased on viimaste sündmuste valguses pakkunud oma hävitajaid siinset õhuruumi turvama, hakkame lähenema võimalikule maksimumile, ütleb kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.
Kaitseväe juhataja sõnul leidub liitlastel Euroopas täitsa piisavalt hävitajaid. Nende saatmine on ainult poliitilise tahte küsimus. Nüüd on äratuskell selgelt käima läinud ning mitte ainult praegu Balti õhuturbe eest vastutav USA, kes hiljuti enam kui kahekordistas osalevate lennukite arvu, vaid ka teised liitlased on siia hävitajaid pakkunud.
«Minu arvates on oluline ka toonitada, et hetkest, kui me [ameeriklastelt lisahävitajaid] küsisime, hetkeni, kui need lennukid kohale jõudsid, kulus kolm päeva ja 20 tundi,» toonitas Terras. «Oleme selle üle uhked ja ütleme, et tegelikult NATO töötab.»
Lahkuva kaitseministri Urmas Reinsalu sõnul on tähtis ka lisalennukitega antud signaali tõlgendamine. «See, et Suurbritannia ja USA ning ka teised NATO riigid on avaldanud valmisolekut täiendavalt panustada, ei ole pelgalt õhuturbe rolli tehniline täitmine, vaid märk, et NATO partnerid väljendavad solidaarsust meie regiooniga ja soovivad oma kohalolekuga anda signaali, et NATO kollektiivne kaitsevõime toimib,» sõnas ta.
Arvestades, et praegu õhuturbemissioonide põhibaasiks oleva Zokniai mahutavus on kaunis piiratud, võib oletada, et seni visalt liitlaste hävitajaid enda juures hoidnud leedulased võiksid lõpuks anda nõusoleku neist osa Ämarisse saatmiseks.
Küsimusele, kas see võiks juba lähiajal juhtuda, vastas Terras, et kuigi ametlike kavade kohaselt peaks Ämari täisvalmiduses olema tuleva aasta 1. jaanuarist, saaks Eesti õhuvägi liitlasi võõrustada juba praegu. «Nii et ma ei karda, et Ämari õhuväebaasi lähiajal ei kasutata,» muigas ta.
Reinsalu sõnul on Eesti kindlasti huvitatud, et õhuturbe heidutus jaotuks Balti riikide vahel ühtlasemalt ehk täiendavas õhuturbes hakkaks nüüd võõrustajana osalema ka Ämari. «Kuidas see praktiliselt juhtub – eks see tuleb läbi diskuteerida nende riikidega, kes teevad oma panuse. Arutame läbi ka Leedu ja NATO sõjaliste planeerijatega,» lausus ta. «Selge on see, et heidutus on tõhusam, kui see on jaotunud kogu regioonile.»
Terras rõhutas, et lisahävitajad on vaid üks samm. «On olemas lühiajalised meetmed, on olemas pikaajalised meetmed. Lühiajaliselt on lennukite toomine kõige selgem ja nähtavam,» lausus ta. Järgmised sammud, näiteks USA asepresidendi Joe Bideni üleeile Varssavis lubatud roteerivate maa- ja mereväeüksuste läkitamine, tulevad arutusele lähiajal.