Tšetšeeni Vabariigi elanike kinnitusel on Donbassis saanud surma 35-45 nende kaasmaalast.
Meedia: Tšetšeeniasse viidi Ukrainast kümneid hukkunuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšetšeenia jõustruktuurid ei soovi seda informatsiooni kommenteerida, kirjutas kohalik väljaanne Kavkazski Uzel.
Piirkonna elanike sõnul võitlesid nende kaasmaalased Ida-Ukrainas omakaitseüksuse poolel. «Minu sugulane töötab jõustruktuurides. Tema sõnul toodi eile Ukrainast kodumaale mitukümmend meie poiste surnukeha, kewsk võitlesid omakaitses. Suur osa tapetutest on pärit Gudermessi, Šali ja Uruss-Martani rajoonidest. Ühte rajooni viidi kuus surnukeha, teise neli. Seda teavet aga eriti ei levitata. Sellise korralduse on andnud juhtkond. Hukkunud maetakse kohalikele surnuaedadele.» tsiteerib väljaanne ühte kohalikku tšetšeeni.
Ukrainas peetavatest lahingutest võtavad osa spetsnazi pataljonide liikmed ja vabatahtlikud
mingitest teistest struktuuridest, kinnitas Šali rajoonis elav mees.
«Kui räägitakse, et tšetšeene seal pole, siis see on selge vale. Viimase kahe nädala jooksul on sinna suundunud eriüksuste Zapad ja Vostok endiste pataljonide liikmed, kes allusid Vene sõjaväeluurele GRU. Kuid on ka teistest struktuuridest pärit vabatahtlikke. Kaotustest niikuinii keegi ei räägi, kuid ma tean, et hukkunute seas on üks meie rajooni elanik, ta on Gernetšuki külast. Ta toodi eile, ilmselt Donetskist. Kuid tapetuid on ka Uruss-Martanist, Gudermesist ja teistest paikadest,» jutustas ta.
Tšetšeenide osalemine lahingtegevuses Ukraina territooriumil pole midagi erakordset, rääkis Džohhar Dudajevi aegadel parlamendis istunud saadik, kes ei tahtnud oma nime avalikustada.
«Praktika kasutada tšetšeene ja teisi Põhja-Kaukaasiast pärit rahvusi ühe või teise Venemaa huve riivanud konflikti lahendamisel juurdus 1990ndate alguses. Võib meenutada sündmusi Mägi-Karabahhis ja Abhaasias, kus võitlesid hiljem laialdaselt tuntuks saanud tšetšeenide välikomandörid Umalt Dašajev, Šamil Bassajev, Ruslan Gelajev ja teised.» .
Allika väitel tegutsevad Ukraina nn kadõrovlased. «Sinna sõidavad palgasõdurid, kellele lubati head palka ja need, keda lähetati sinna justkui teenistusse. Üldiselt suhtub elanikkond äärmiselt negatiivselt Ida-Ukrainas toimuvasse, kuna meie rahvas on viimase 20 aasta jooksul kaks korda kogenud sõjakoledusi.»
Tšetšeeni Vabariigi ametnikud on siiani kinnitanud, et kõik korrakaitsejõudude töötajad on oma alalistel tööpostidel ega täida mingeid ülesandeid väljaspool regiooni.
Üks jõustruktuuride ohvitser kinnitas väljaandele, et võib-olla viibivad Ukrainas mingid vabatahtlikud, kuid Tšetšeeni Vabariigi jõustruktuuridega neil sidemeid pole.
27. mail rääkis Ukraina terrorismivastase operatsiooni pressikeskuse juht Vladislav Seleznjov, et Ida-Ukrainas tegutsevad Kaukaasiast pärit inimesed.
Varem oli Donetski meer Oleksandr Lukjantšenko rääkinud, et 26. mail peetud lahingus sai kannatada 43 inimest, neist kaheksa olid pärit Gudermesist, Groznõist ja Moskvast.
Tšetšeeni Vabariigi president Ramzan Kadõrov lükkas 28. mail ümber meedias ringlevad väited sellest, nagu oleks «tšetšeenidest koosnevad allüksused» sõitnud Venemaalt Donetski oblastisse. «Teatan ametlikult, et see ei vasta tõele,» kirjutas ta Instagramis. «Mitte mingisugused tšetšeenidest sõjaväelased ega Tšetšeenia sõjaväekolonnid konfliktis ei osale.»