Soome peaministri Alexander Stubbi sõnul on Vene-vastaste sanktsioonide mõju keeruline prognoosida, välistada ei saa uut majanduskriisi.
Stubb: Vene-vastased sanktsioonid võivad viia majanduskriisini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusjuhi kinnitusel on võimalike sanktsioonide mõju Soome majandusele võetud arvesse riigi majandusprognoosi alusena kasutatavas majandusennustuses, vahendas yle.fi.
Soome Panga oletuste järgi väheneb riigi majandus 0,5 protsenti, kui Vene majandus langeb 3 protsenti.
«Pikemas perspektiivis võime kõneleda sadadest miljonitest või isegi miljarditest,» ütles Stubb tänasel pressikonverentsil.
Peaministri sõnul on otsesed mõjud rahvamajandust silmas pidades piiratud, kuid pikemas perspektiivis on kaudsed mõjud märkimisväärsed.
«Potentsiaalselt on siin küsimus majanduskriisist nr 2, sanktsioonide kaudsed mõjud võivad olla tähelepanuväärsed,» ütles ta.
Samas ta rõhutas, et majanduse vallas on viimasel ajal tulnud ka häid teateid.
Stubb kinnitas, et võttis sanktsioonide teema üles Euroopa Ülemkogus, sest need peaks mõjutada Euroopa Liidu liikmeid ühesuguselt.
«Küsimus on majanduspoliitilises solidaarsuses, sanktsioonid on ühiselt tekitatud probleem. Selge on see, et kui Soomet tabab ebaõiglaselt suur tagasilöök, siis palume abi oma Euroopa partneritelt.»
Poola on juba palunud toetust, kuna Venemaa on tervishoiunõuetele viidates keelanud ära sealsete köögi- ja puuviljade sisseveo.
Stubbi kinnitusel otsitakse Ukraina kriisile kogu aeg ka diplomaatilist lahendust. Näiteks Saksa liidukantsler Angela Merkel vestleb Vene presidendi Vladimir Putiniga telefonis peaaegu iga päev.
Soome valitsusjuhi sõnul läheb sanktsioone vaja diplomaatilise lahenduse edendamiseks. Ei tohi unustada, et praegune olukord on tingitud Venemaa jõhkrast rahvusvaheliste mängureeglite rikkumistest.
Stubbi väitel pole Venemaa Ukraina separatiste piisavalt mõjutanud, kuigi võimalust selleks oleks olnud.
«Mõnel päeval tundub, et lahendus leitakse ja siis teisel päeval kriis eskaleerub ning olukord on keeruline. Pöördeliseks oli Malaisia lennuki allatulistamine. Loodetavasti lahendus leitakse, hind on olnud väga kõrge,» rääkis ta.
«Aga mis siis, kui tegemist oleks Finnairi lennukiga ja 190 soomlasega? Milline oleks reaktsioon siis olnud? See on olnud kriisis pöördeline asi.»
Vene meedia kirjutas eile, et riik kaalub Siberi kohal oleva õhuruumi sulgemist Euroopa lennufirmadele. See oleks tõsiseks hoobiks Finnairile, vahendas Helsingin Sanomat. «Me ei toetu oma analüüsis Vene lehtede väidetele,» ütles valitsusjuht.