Igor Taro Ukraina päevik: 16.11

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mediarnbro

Surve Ukraina jõududele on suurenenud ning venelased on mitmes kohas üritanud korraldada aktiivsemaid pealetunge.

Alustame põhjast ja seal oli küllalt jõuline rünnak Luganski eeslinnale Stanica Luganskajale, mida kontrollivad ukrainlased. Ukrainlased nendivad seal isegi inimkaotusi, võimalik, et on hävitatud ka üks tank, kuid kokkuvõttes on asula jätkuvalt Ukraina lipu all.

Stanica Luganskaja piirneb täitsa otseselt Luganski elamurajoonidega ja seal Põhja-Donetsi jõgi vahel. See on koht, kus Ukraina armee on Luganskile kõige lähemal. Kesklinnast vaadates kirdes. Štšastja linn, mis on teine selle piirkonna kuum punkt on otse põhjas ja see on pisut eemal, samuti jõe ääres. Nii et jõgi on seal hetkel rindejooneks. Štšastjad on rünnatud viimased 2 kuud järjest elektrijaama ja pääsu Luganskile avava asukoha tõttu.

Nüüd on siis üritatud teisest kohast - Stanica Luganskaja vallutamine tähendaks tegelikult Ukraina jaoks kontrollimatu piirilõigu suurenemist, sealt edasi tuleb Krasnaja Talovka piiriületuspunkt, mis on Ukraina piirivalvurite jaoks kõige kuumem hetk nö rohelisel piiril, mida nad kontrollivad. Nad on seal isegi enda poolel ühe silla mineerinud, kuna kardavad vastase läbimurret Venemaa poolelt. Teisalt saab läbi Stanica üle jõe ja seejärel Štšastjale idast läheneda.

Luganski-Hirske maantee, mida nimetatakse Bahmutka trassiks, oli samuti pideva venelaste tule all. See kohaliku tähtsusega maantee T1303 on endiselt rindejooneks alates Smile külast, kus on nüüdseks Vene kasakad.

Sealt idas jätkub rinne mööda Põhja-Donetsi jõge pisut põhjapool. Maanteelõiku hoiavad ukrainlased, venelased mõjutavad seda tulega. Teed hoitakse selleks, et mitte loovutada sellest põhjas olevaid külasid, mis jäävad maantee ja jõe vahele.

Venelaste suurem tugipunkt on Kirovskis, kust kaugtuli töötab. Ukrainlastel peaks see olema Severodonetski lennuväli. Taaskord üsna pingeline paik, kus paljude kontrollpunktide pihta antakse lihtsalt pidevalt häirivat tuld, mõnda on üritatud ka piirata.

Debaltseve kandis on Ukraina suurtükivägi saanud nende kinnitusel kõige rohkem tööd. Tuletegevus toimub seal laial sektoril kui 180 kraadi. Igast suunast on midagi, mis aeg-ajalt üritab läbi imbuda.

Seal positsioonide muutusi viimastel nädalatel pole toimunud, lihtsalt pidevad venelaste katsed üht või teist küla asulat hõivata. Viimasel ööpäeval jäi seal ukrainlaste miinipildujarühm varitsusse. Midagi hullu vist ei juhtunud, ukrainlaste QRF (kiirreageerijad) jõudis kohale ja aitas olukorda lahendada.

Donteski ääres ikka lennujaam ja seda kaitsvad strateegilised kohad - Avdiivkat proovisid venelased rünnata oma manööverüksustega, luuregrupp vist jõudis ka ukrainlastega tulekontakti.

Avdiivka on paik, mis pakub Donetski lennujaama kaitsjatele tuletoetust. Piski asulat on jällegi tulega mõjutatud - sealt läheb kitsas koridor lennujaama grupi varustamiseks. Lennuvälja on selles suhtes maastikul kerge kaitsta, kuna tegu on lageda väljaga.

Samas ilma Avdiivka ja Piski asulateta jääb ta kotti. Viimase päeva jooksul tegid venelased taas ühe meeleheitliku katse suurema grupiga tormijooksu teha, kuid väidetavalt läks neil väga halvasti. Allikas Ukraina poolel.

Separatistid möönsid, et nende tuletõrje-depoo hõivamine lõppes kurvalt - nad kaotasid seal ühe pealiku, kui ukrainlased tuletõrjetorni pilbasteks lasid.

Tuletõrjemaja on seesama, mille katusel nad hiljuti ühel videol jooksid mööda kihutava ja laskva tanki taustal, kes äkki vaadanud.

Telmanovo pealt on pidev tuli ja ründed Granitnoe külasse. Suund - Volnovahha. Viimane on ka põhja poolt pideva surve all. Mariupoli juures Talakivka küla. Venelaste UAV-d kogu aeg taevas, korrigeerivad kaugtuld. Samuti on venelaste UAV-d Krimmi poolsaare põhjatipus Ukraina kontrolli all olevaid alasid vaatlemas.

Ma ei oska öelda, kas see on nüüd lubatud suur pealetung või mitte. Augustis ei käinud see asi samuti nii, et päeva pealt oleks tulnud uudis suure pealetungi algusest.

Lihtsalt mingil hetkel selgus, et ukraina jõud on pidanud jätma mitmed strateegilised punktid ja sattunud teatud kohtades piiramisse. Selliseid arenguid hetkel pole, kuigi on täheldada üpris aktiivset tegevust mitmes kriitilises kohas.

Putini humanitaarkolonnid toovad küll moona juurde, kuid pole absoluutselt selge, kuivõrd oleks tal inimressurssi selliseks operatsiooniks paisata, mis peaks hõivama näiteks kasvõi Mariupoli ja tekitama ohtu Slovjanskile, rääkimata kahe oblasti täielikust hõivamisest.

Võimalik, et ka venelane osaliselt blufib, et hoida ukrainlasi otsustavamalt tegutsemast. Ukraina on samuti üsna piiratud jõududega väljas. Kui neil ka on terrorismivastase operatsiooni piirkonnas 40-50 000 võitlejat, siis pole see 40 mln riigi kohta oma suveräänsuse kaitsmiseks just väga palju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles