Rootsi apellatsioonikohus langetab teisipäeval otsuse Wikileaks'i rajaja Julian Assange'i suhtes, keda süüdistatakse seksuaalkuritegudes.
Rootsi kohus langetab otsuse Assange'i kohtuasjas
20. november 2014, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londonis Ecuadori suursaatkonnas end kaks aastat varjanud Assange üritab vältida Rootsile väljaandmist, kuid positiivse kohtuotsuse korral on tal võimalus saatkonnast lahkuda.
Viimaste teadete kohaselt kannatab Assange südameprobleemide ja muude tervisehäirete küüsis.
Austraallast hagenud Rootsi prokurörid taotlesid edukalt üleeuroopalist arreteerimiskäsku, mis lubas neil küsitleda vägistamises ja seksuaalses ahistamises süüdistatud Assange'i. Süüdistus põhineb kahe 30 aastates naiste ütlustel, kes puutusid kostjaga kokku Rootsis 2010. aastal.
Assange on apellatsiooni võidus kindel.
"Võidame, sest seadus on väga selge. Minu ainus lootus on, et kohus järgib seadust ja teda ei survestata seaduseväliseks tegevuseks," ütles austraallane.
Kostja rootslasest advokaat Per Samuelsson keeldus kommentaaride jagamisest enne otsuse teatavakstegemist.
Assange kardab, et Rootsi väljasaatmisel suunatakse ta Ühendriikidesse, kus WikiLeaks'i asutajat ähvardab kohus tuhandete Ühendriikide valitsuse saladokumentide avaldamise eest.
Austraallane pakkus prokuröridele välja võimaluse tulla teda küsitlema Londonisse, või kasutada selleks videosilda. Prokurörid keeldusid, sest see pole väljakujunenud seaduspraktika ja segaks uurimist.
WikiLeaks alustas 2010. aastal saladokumentide avaldamist, mis käsitlesid nii USA diplomaatiat kui ka Ühendriikide sõdu Iraagis ja Afganistanis. Kokku avaldati 250 000 diplomaatilist memo ja 500 000 sõjaväelist logisissekannet.
Dokumendid WikiLeaksile edastanud USA sõjaväelane Chelsea Manning kannab 35-aastast vanglakaristust.