Vene riigiduuma esimees Sergei Narõškin manitses Jalta konverentsi 70. aastapäeva kõnes 21. sajandi poliitikajuhte mitte ootama uusi konflikte, et tähtsates geopoliitilistes küsimustes üksmeel saavutada.
Riigiduuma spiiker seab maailma liidritele eeskujuks Jalta konverentsi
5. veebruar 2015, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«[1945. aasta Jalta konverentsil] demonstreerisid suurriikide juhid valmidust dialoogiks ja näitasid, et on hoolimata poliitiliste vaadete erinevusest ja võistlusest riiklike ülesannete vahel võimelised seda dialoogi pidama. Nad püüdsid võtmeküsimustes kokku leppida ja teistes asjades kompromissile minna,» ütles Narõškin täna rahvusvahelist Jalta konverentsi avades.
«Toona suutsid riigid oma read koondada ja moodustada Hitleri-vastase koalitsiooni, et peatada agressor ja tagada kestev rahu.»
«Kas 21. sajandi poliitikajuhtidel on samuti vaja oodata ära ühine tragöödia, et neil läbirääkimiste väärtus ja dialoogi võimalused meelde tuleksid?»
«Meie võimuses on planeedil rahu kindlustada ja me peame tegema seda ootamata, kuni uued konfliktid viivad kõiki meid katastroofi äärele,» manitses riigiduuma spiiker.
Tema sõnul on Venemaa alati toetanud ÜRO ja selle Julgeolekunõukogu keskset rolli.
Narõškin meenutas, et Esimese ja Teise maailmasõja eel ei suutnud rahvusvahelised organisatsioonid, seal hulgas parlamentaarsed struktuurid astuda samme oma valijate, rahu ja julgeoleku kaitseks. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) jaanuariistung tõestas seda taas.
«Erinevalt 70 aasta tagustest sündmustest koondavad Euroopa poliitikud nüüd oma kollektiivsed pingutused üleeuroopalise usaldussüsteemi lõhkumisele. See ei ole lihtsalt rahvusvaheliste õigusnormide asendamine. Pigem vahetatakse need normid sihilikult topeltstandardite vastu.»