9. mail toimuvad tänavu Moskvas tavapärasest veelgi suuremad pidustused – tähistatakse 70 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust, mida kaasaegne Venemaa peab enda suurimaks sõjalikseks võiduks. Paljud riigipead on aga juba teatanud, et seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, nemad tänavu Moskvasse ei sõida.
Postimees teeb siinkohal ülevaate neist riikidest, mille valitsusjuhid on juba teada andnud, et neid pole president Vladimir Putinil tarvis Moskvasse oodata ja neistki, kes on oma minekut juba kinnitanud. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs on ärgitanud Euroopa Liidu riike Ukraina sündmuste tõttu ühisseisukohta võtma.
EI
Suurbritannia
Neljapäeval teatas peaminister David Cameroni pressiteenistus, et valitsusjuhti 9. mail ilmselt Moskvasse ei saadeta, põhjenduseks Venemaa tegevus Ukrainas. Tema asemel võib minna mõni teine Suurbritannia esindaja, ehkki tõenäoliselt ei ole tegu ühegi ministriga. Pressiesindaja teatel Ühendkuningriik lihtsalt ei saa saata ministrit esindama paraadile, millega Venemaa demonstreerib oma sõjalist võimsust.
Lisaks peetakse Suurbritannias 7. mail parlamendivalimised, mis tähendab, et 9. mail ei pruugi Cameron enam peaminister ollagi.
Saksamaa
Sel nädalal kirjutas Saksa meedia, et liidukantsler Angela Merkel otsustas pärast pikki kõhklusi, et ei sõida 9. mail Moskvasselahingute lõpust.
Skandaali vältimiseks sõidab Merkel Moskvasse 10. mail ja külastab siis koos Putiniga tundmatu sõduri hauda.
Vene president Vladimir Putin edastas Merkelile kutse Moskva pidustustele eelmise aasta suvel. Tookord ei andnud kantsler selle kohta mingit kindlat vastust.
Die Zeiti andmetel on Merkeli eitava otsuse taga Venemaa roll Ukraina sõjas. See sõit oleks solvav Ukraina valitsusele. Keeruline oleks mõista, et Merkel vaatab paraadi, kus vuravad tanki, «mida võimalik, et kasutatakse Ida-Ukrainas», kirjutas Die Zeit.
Gerhard Schröder osales esimese Saksa kantslerina 9. mai pidustustel Moskvas aastal 2005. Merkel võttis neist osa 2010. aastal.
USA
Poola
Leedu
Läti
Läti president Andris Bērziņš langetas otsuse jaanuari lõpus. Arvestades 19. jaanuaril toimunud ELi välisasjade nõukogu seisukohti, samuti Ukraina olukorra jätkuvat halvenemist Venemaa tegevuse tõttu, ei näe Bērziņš Moskvasse minekuks võimalust, vahendas presidendi presiteenistus.
Arutelu Bērziņši võimaliku osalemise üle kestis mitu kuud. 23. jaanuaril teatas Läti riigipea seimis, et ta langetas otsuse, kuid esialgu ei avalikustanud seda.
Eesti
President Toomas Hendrik Ilvese avalike suhete nõunik Toomas Sildam kinnitas Postimehele juba möödunud aasta lõpus, et president Moskvasse ei lähe. Ilves mälestab Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu 70. aastapäeval 8. mail kõiki sõjas langenuid hoopis Tallinnas Maarjamäel.
Sildam kinnitas siis, et president Ilvese 2015. aasta kalendrisse polnu kantud veel ühtegi visiiti Venemaale.
JAH
Hiina
Kõige prominentsema tegelane, kes juba oma kindla nõusoleku andnud, on Hiina president Xi Jinping.
OTSUSTAMATA
Euroopas pole oma otsusest veel teada andnud Prantsusmaa president Francois Hollande.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un on teatanud, et said kutse kätte ja kaalub seda.