Venemaa on viinud lõpule liikmesuse peatamise protsessi Euroopa tavarelvastuslepingus (CFE), ent jääb juriidiliselt leppe osapooleks, ütles Vene asekaitseminister Anatoli Antonov teisipäeval.
Venemaa peatas liikmesuse Euroopa tavarelvastusleppes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme viinud lõpule tavarelvastusleppe liikmesuse peatamise protsessi, ent jääme de jure lepingu osaliseks,» sõnas Antonov ajakirjanikele. «Venemaa liikmesus peatatakse presidendi vastupidise otsuseni.»
Vene asekaitseminister nimetas lepingut «arhailiseks ja aegunuks».
NATO on tavarelvastuse alal Venemaast Euroopas selgelt üle, meenutas ta. «Kakskümmend kaheksa NATO liikmesriiki ületavad Venemaad ründehelikopterite poolest 2,6-kordselt, sõjalennukite poolest kahekordselt, suurtükisüsteemide alal 1,8-kordselt, lahingtankide osas on NATO ülekaal 2,7 korda.»
Antonovi sõnul on NATO Balti riikide julgeoleku tagamise ettekäändel suurendanud 3,5 korda Balti riikide õhuruumi turvavate taktikaliste hävitajate arvu ning Leedu ja Eesti õhuväebaasidest sooritatavate lahinglendude arv on tõusnud neljalt neljateistkümneni päevas.
Ta lisas, et NATO on alates 2014. aasta märtsist paigutanud Poola ja Rumeeniasse veel 12 hävitajat. Eelmisel aastal suurenes Antonovi sõnul Venemaa ja Valgevenega piirnevatel aladel NATO taktikaliste lennukite arv kahekordseks 2013. aastaga võrreldes. Lahinglende on sooritatud üle 3000, lisas Vene asekaitseminister.
Alates 2014. aasta aprillist on NATO luurelendude arv Balti riikide õhuruumis, Läänemerel ja Barentsi merel tõusnud tasemele 8-12 lendu nädalas.
Venemaa teatas nädala eest, et peatab päev hiljem osavõtu Euroopa tavarelvastusleppe ühise konsultatiivgrupi koosolekutest. Edaspidi esindab Venemaa huve JCG istungitel Valgevene.
Venemaa kehtestas 2007. aastal CFE leppele moratooriumi.