ETV saates «Vabariigi kodanikud» arutleti täna islami pealetungi teemal, kuid probleemi tõsisuse suhtes jäädi eri seisukohtadele.
«Vabariigi kodanikes» tekitas islami pealetung vastakaid arvamusi
14. september 2010, 21:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Andrei Hvostov oli seisukohal, et moslemid kujutavad endast Euroopale reaalset ohtu. «Islami vaikne infiltreerumine käib vaese mehe relva kasutades – palju lapsi, kõrge iive,» arvas ta.
Hvostov andis mõista, et peab islami võitu läänemaailmas igati tõenäoliseks. «Mina olen kõikidele noortele inimestele soovitanud, et võtke ülikoolis põhiainete juurde araabia keelt ja idamaade kultuurilugu, tehke endale islamimaailm selgeks, siis te hätta ei jää,» ütles ta.
Suured vähemused tekitavad konflikte
Suursaadik Mart Helme rääkis, et jõuliste vähemuste tekkimine muudab ühiskonna konfliktseks. «Euroopal on demograafilisi probleeme ennegi olnud, aga küsimus on muus. Ühiskond peab olema siiski domineerivalt homogeenne, liiga suurte vähemuste teke rikub selle tasakaalu ja ühiskond muutub konfliktseks. See on see, mida me kartma peaksime, sest sellises ühiskonnas ei ole kerge elada.»
Õigusteadlane Lauri Mälksoo käis aga välja kahtluse, kas lääs pärast New Yorgi terrorirünnakuid mitte liiga intensiivselt ameeriklaste pahameelega kaasa pole läinud ja islamit põhjendamatult innukalt vaenlaseks tembeldanud.
Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo arvas, et praeguse maailma ees on tähtsamaid probleeme kui islami küsimus. «Kust see eksistentsiaalne hirm ja paanika, et me peaksime islamiusku pöörama? See mõttelend on liiga kaugele läinud,» ütles ta.
«Ma arvan, et terrorism kui moodsa maailma haigus on tõsine probleem, aga arvata, et maailmakord kokku kukub ja me peame võitlusse astuma, see kõik on üle pingutatud,» lisas Aaviksoo.
Ometi väljendas minister seisukohta, et islamimaailma sallimatusega ei tohi leppida. «Mind paneb natuke imestama, et me selles tolerantsuse jutlustamise laines oleme unustanud küsida, kas sallida tuleb ka sallimatust. Minu arvates läheb siit see filosoofiline veelahe, et sallimatust ei tohi sallida.»
Eurooplastel napib mehisust ja väärikust?
Kõne alla võeti ka Euroopa maade katsed islami pealetungi takistada, näiteks burkakeeld ja Taani karikatuuride juhtum. Andrei Hvostovi hinnangul on nende ilmingute näol tegu taganemislahingutega.
«Püütakse võidelda Euroopa sõnavabaduse ning religiooni ja riigi lahusoleku põhimõtte eest, kõik need suure Prantsuse revolutsiooni saavutused on ohus,» arvas Hvostov. Ta tõi välja, et ühe uuringu põhjal meeldib Prantsuse naistele moslemimeeste mehelikkus, mida Prantsuse meestel enam polevat. «Kui see on tõesti nii, siis on prantslastel aeg lehvitada valget lippu,» ütles Hvostov.
Mart Helme viitas omakorda Hollandis tehtud uuringule, mille järgi põlgavad moslemid eurooplaste juures kõige rohkem seda, et neil puuduvad põhimõtted ja väärikus. «Miks meie peaks integreeruma nendega, kellel ei ole väärikust – see on nende seisukoht,» selgitas Helme.
Jaak Aaviksoo märkis lõpetuseks, et paljudes riikides oleks vaja analüüsida, kui kaugele peaks tolerantsusega – sealhulgas ka tolerantsusega immigratsiooni suhtes – minema.