Germanwingsi lennukatastroof: mida me seni teame?

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna mälestasid Germanwingsi töötajad firma peakorteri ees Kölnis hukkunuid.
Täna mälestasid Germanwingsi töötajad firma peakorteri ees Kölnis hukkunuid. Foto: SCANPIX

Eile Prantsuse Alpides alla kukkunud Germanwingsi lennuki Airbus 320 pardal hukkus 150 inimest, kelle surnukehade leidmiseks käib mäestikus keerukas otsimisoperatsioon. Postimees teeb kokkuvõtte sellest, mida on praeguseks teda juhtunust, selle võimalikest põhjustest ja õnnetuses elu kaotanud inimestest.

Mis juhtus?

Eile alla kukkunud lennuk möödunud sügisel Milanos.                                              Foto: Scanpix/AFP
Eile alla kukkunud lennuk möödunud sügisel Milanos.                                              Foto: Scanpix/AFP Foto: GIORGIO PAROLINI/AFP
  • Lennuk lahkus teadmata põhjustel Barcelona lennuväljalt pool tundi plaanitust hiljem – õhkutõus toimus kell 10.01 kohaliku aja järgi.  

  • Barcelonast Düsseldorfi teel olnud lennuk alustas seni teadmata põhjustel kõigest minuti pärast lennukõrguse saavutamist uuesti laskumist.

  • Laskumine kestis eilsetel andmetel kaheksa minutit, täna selgus aga, et suisa 18.

  • Prantsusmaa keskkonnaminister Ségolène Royali teatel ei vastanud meeskond raadiokutsungitele juba kell 10.30, kui lennuk oli veel Vahemere kohal.

  • Piloodid ei saatnud välja hädakutsungit. Lennujuhtimiskeskus tegi nende kadumise tõttu ise oletuse, et midagi on juhtunud.

  • Varsti pärast seda, kui piloodid lakkasid raadio teel vastamast, saatsid Prantsuse õhujõud asja uurima hävituslennuki Mirage.

  • Radariandmed näitavad, et kell 10.29 oli lennuk normaalsel lennukõrgusel 28 524 jala (8,7 km) kõrgusel Vahemere kohal. Kell 10.30 oli lennuk laskunud 26 453 jala kõrgusele ja minut hiljem 24 380 jala kõrgusele. Järgmise 17 minuti jooksul laskus lennuk umbes 1000 jala (0,3 km) võrra minutis.

Flightradar24'i graafikul on näha saatuslikuks saanud lennu kõrgus ja kiirus. Sinine joon tähistab kõrgust, punane kiirust. Ajad on märgitud UTC ajas.

  • Lennuk kadus radariekraanidelt varsti pärast kella 10.48, olles sellel vaid umbes 1,8 - 2 kilomeetri kõrgusel ning kukkus ilmselt varsti pärast seda alla.

  • Esialgu teatas Saksa meedia, et lennuki kadumise ajal oli äikesetorm, ent õhtuks selgus, et äike oli õnnetuspaigast eemal ning ilm ei saanud ilmselt määrav tegur olla.

Prantsuse otsimismeeskond teel sündmuskohale. Helikopteritest laskusid nad õnnetuspaika rakmete abil.
Prantsuse otsimismeeskond teel sündmuskohale. Helikopteritest laskusid nad õnnetuspaika rakmete abil. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA
  • Üks lennuki mustadest kastidest leiti eile õhtul juba üles. Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve teatas täna, et tegu oli kokpiti helisalvestisi sisaldava kastiga ning see viidi analüüsimiseks Pariisi. Kast oli saanud kannatada, ent ekspertide hinnangul on selle info ilmselt kättesaadav ja kasutatav.

  • Lennuki pardaseadmete näite registreerivast teisest mustast kastist on leitud vaid kest - selle sisu on endiselt kadunud. Teise musta kasti salvestis sisaldab tehnilist teavet lennuki ja lennu kohta, sealt on näha, mida kokpitis täpselt tehti ja kes seda tegi.

Lennuki must kast.                                                                                                     Foto: AP/Scanpix
Lennuki must kast.                                                                                                     Foto: AP/Scanpix Foto: /AP
  • Lennuk oli alles esmaspäeval läbinud Lufthansa tehnikute valvsa pilgu all korralise kontrolli. Saksa meedias kirjutati täna siiski, et lennukil oli mõningaid probleeme.

Õnnetuse võimalikud põhjused

  • Valge Maja ametnikud olid eile tihedas kontaktis oma Prantsuse, Hispaania ja Saksa ametivendadega ning kinnitasid, et sedapuhku ei viita miski, et tegu võiks olla terroriaktiga. Sama kinnitas täna Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve.
  • Lufthansa asepresident Heike Birlenbach kinnitas ajakirjanikele, et juhtunut uuritakse kui õnnetust.
Eile käis sündmuskoha lähistel Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve.       Foto: AFP/Scanpix
Eile käis sündmuskoha lähistel Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve.       Foto: AFP/Scanpix Foto: ANNE-CHRISTINE POUJOULAT/AFP
  • BBC transpordikorrespondent Richard Westcotti teatel laskus lennuk kaks korda kiiremini kui oleks normaalne, ent samas on ka sellisel juhul võimalik lennuk taas stabiliseerida. Hädaolukorras on pilootide esmaseks prioriteediks lennuki juhitavuse taastamine, ent niipea, kui see õnnestub, peaks nad saatma hädakutsungi. Seda ei juhtunud, mistap võis toimuda midagi niivõrd katastroofilist, et nad ei jõudnud tegeleda muu kui juhitavuse taastamise püüetega.

    See võib viidata näiteks lennuki mõlema mootori seisukumisele, kütuseprobleemidele või mõne olulise lennukiosa eraldumisele. 

  • Endine lendur Rein Porro rääkis ERRile, et tema hinnangul võis lennuki kabiinis tekkida dehermetiseerimine. Kabiini dehermetiseerumist tunneb inimene Porro sõnul tugevalt ning see võib viia teadvusekaoni. Lenduri sõnul on graafikutelt selgelt näha, et piloodid hoidsid oma kurssi väga täpselt, kuid lennuki laskumine on kõikuv, samuti ei muutunud lennuki kiirus.
     
  • The Guardian edastab ekspertide hinnanguid, mille kohaselt välistab lennuki laskumise kiirus plahvatuse - see on selleks liiga aeglane. Samas on laskumine liiga kiire  võrreldes mootori seiskumisel toimuva langemisega. Langemine tundus olevat kontrollitud, selgitas Loughborough ülikooli lennundusekspert David Gleave.

  • 2000. aastal Prantsusmaal Concord’i lennuõnnetust uurinud Tony Cable’i sõnul viitab see, et hädakutsungit ei tulnud, kas tehnilisele veale, pilootide segadusele või mõlemale. Ta tõi välja, et kui tehnika veab alt või annab vale infot, siis pilvede sees lennates võivad piloodid kaotada kursi ja avastada seda liiga hilja.
     

Otsingud

Vaata SIIT galeriid otsingutest. Otsijate staap asub Seyne-les-Alpes'i nimelises külakeses.

  • Lennuk kukkus alla äärmiselt raskesti ligipääsetavas kohas, kuhu saab kiiresti kohale vaid helikopteriga. Täna püütakse leida ka kõige paremini maad mööda läbitav rada.
     
  • Lennukirusud on laiali puistatud kaljusesse ja lumisesse järskude nõlvadega orgu. Päästjate teatel on ala ühte pidi 200 ja teistpidi 500 - 600 meetri laiune. Piirkona kõrguste vahe on sealjuures samuti 200 meetrit. Kohati on tippude vahel 60 meetri sügavused kuristikud.
     
  • Päästetöötajad saavad tegutseda vaid päevavalguses. 1600–2500 meetri kõrgusel asuvat õnnetuskohta valvas öösel politsei.
Sündmuskohal on väga vähe eristatava kujuga lennukitükke, kõik on purunenud.  Foto: AFP/Scanpix
Sündmuskohal on väga vähe eristatava kujuga lennukitükke, kõik on purunenud.  Foto: AFP/Scanpix Foto: DENIS BOIS/AFP
  • Ametivõimude korraldusel osaleb otsingutel enam kui 300 politseinikku ja 380 tuletõrjujat. Mägedes toimuvateks operatsioonideks spetsialiseerunud 30 politseinikku lendab õnnetuspaiga kohal kopteritega, 65 politseinikku liigub mägedes jalgsi.

  • Kolonelleitnant Jean-Marc Menichini rääkis AFP-le, et katastroofikoha uurimine kestab vähemalt nädala, ohvrite jäänuste toimetamine nende kodumaale võtab aga päevi.

Hukkunud

Kõik 150 pardal olnut - 144 reisijat ja 6 meeskonnaliiget on lennukirusude olukorda arvestades ilmselt hukkunud. Kes olid lennukis olnud inimesed, loe SIIT. Hukkunute murest ja leinast murtud lähedased kogunesid eile nii Barcelona kui Düsseldorfi lennujaama.

Joseph Köningi kooli õpilased leinavad 16 hukkunud õpilast ja kahte õpetajat.    Foto: AFP/Scanpix
Joseph Köningi kooli õpilased leinavad 16 hukkunud õpilast ja kahte õpetajat.    Foto: AFP/Scanpix Foto: SASCHA SCHUERMANN/AFP
  • Saksamaa 72 - Germanwingsi juht Thomas Winkelmann täpsustas täna pärastlõunal hukkunute arvu. Sakslaste seas on 16 õpilast ja 2 õpetajat Halterni linna Joseph Königi gümnaasiumist.
  • Hispaania 35 – Germanwingsi andmetel. Hispaania valitsuse kinnitusel oli nimekirjas 45 Hispaania nimega isikut ja vahepeal on teatatud ka 49 Hispaania kodanikust.
  • Austraalia, USA, Iraan, Argentiina, Venezuela kaotasid Germanwingsi teatel kõik kaks kodanikku.
  • Suurbritannia, Holland, Colombia, Mehhiko, Jaapan, Taani, Belgia ja Iisrael kaotasid kõik Germanwingsi teatel ühe kodaniku. Suurbritannia välisministri teatel oli lennukis aga kolm nende kodanikku.

  • Kasahstan 3 - Valitsus kinnitas kolme kodaniku lennuki pardal viibimist, Germanwings seda veel kinnitanud pole.
  • Ühe kodaniku lennuki pardal olemisest on teatanud ka Türgi.
  • Winkelmanni teatel ei ole 27 ohvri omastega veel ühendust saadud. Praegu ei ole teada, kui paljudel hukkunutest võib olla topeltkodakondsus. 
Hukkunute lähedased Barcelonas El Prati lennuväljal pärast halbade uudiste kuulmist. Foto: SIPA/Scanpix
Hukkunute lähedased Barcelonas El Prati lennuväljal pärast halbade uudiste kuulmist. Foto: SIPA/Scanpix Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA


Eilsete uudiste kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles