Ukraina elanikest 71,8 protsendi hinnangul on Venemaa Ukrainas vältavas konfliktis agressoriks, näitavad Razumkovi Keskuse neljapäeval avaldatud arvamusuuringu tulemused.
Uuring: Ukraina elanikest 71,8 protsenti peavad Venemaad agressoriks
3. aprill 2015, 22:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitletutest 66,1 protsendi arvates on isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigid terroriorganisatsioonid, kel puudub õigus esindada enda hõivatud alasid. Uuringus täheldatakse, et selline seisukoht oli küsimuse vastusevariantide seas populaarseim kõikides Ukraina oblastites.
Vastanutest 8,4 protsenti ei pea Venemaad agressoriks.
Ida-Ukraina konflikt on 56,1 protsendi respondentide hinnangul sõda Vene agressiooni vastu, 18,6 protsendi arvates on tegemist Venemaa ja USA geopoliitilise konfliktiga ja 15,6 protsenti arvavad, et tegemist on Ukraina-meelsete ja Venemaad pooldavate Ukraina kodanike vahelise tsiviilkonfliktiga.
Ukraina läänepoolsete oblastite elanikest peab lääneriikide relvade tarnimist Ukrainale vajalikuks 66,8 protsenti ja keskosa oblastites 51,2 protsenti vastanutest. Üleriigiliselt võttis sama seisukoha 42,4 protsent küsitletutest.
Ukraina lõunaosas küsitletutest 42,3 protsendi hinnangul tõkestaks relvade tarnimine konflikti rahumeelset lahendamist. Sama vaadet jagas 49,5 protsenti Ukraina idaosas ja 61,2 protsenti Donbassis küsitletutest. Taolist seisukohta toetas üleriigiliselt 34,6 protsenti vastanutest.
Küsitluses osalenuist 32,8 protsenti arvavad, et riigi idaosas vältav sõjaline operatsioon peab jätkuma kuni kontrolli saavutamiseni kõikide okupeeritud alade üle. Vastanutest 30,6 protsenti toetavad Donbassile Ukraina koosseisus eristaatuse andmist ning 17,9 protsenti toetavad nende alade eraldumist Ukrainast.
Vastanutest 47,9 protsenti toetavad kõikide majanduslike sidemete katkestamist Ukraina ja mässuliste hõivatud alade vahel, sealhulgas sotsiaalmaksete, energia- ja söetarnete lõpetamist. Seda vastustas 33,3 protsenti küsitluses osalenuist.
Minski lepetesse suhtus positiivselt 34 protsenti vastanutest, 22,2 protsenti suhtusid negatiivselt ja 25,5 protsenti neutraalselt. Ülejäänud ei osanud seisukohta võtta või ei teadnud lepetest midagi. Donbassis nägi Minski leppeid positiivses valguses 57,1 protsenti respondentidest.
Küsitlus viidi läbi 6.-16. märtsil. Selles osales 2009 täisealist isikut, statistiline viga oli 2,3 protsenti.