Mõne päeva tagune lahingutegevuse aktiviseerumine Donetski lennujaama piirkonnas näitab seda, et relvarahu režiimi katkemise võimalus tuleb üha lähemale. Õigupoolest pole seal sajaprotsendilist rahu olnudki. Hetkel on olukord selline, et igapäevaseks on muutunud nii suurekaliibriliste miinipildujate kui tankide kasutamine.
Viimastel päevadel proovisid Venemaa poolt relvastatud ja juhitud väed eelkõige rünnata Donetski lennujaama ümbruse asulaid – Piski küla lennujaama lääneosas ning lennujaama põhjaserva asulaid, mida kontrollib Ukraina armee. Kuigi laiaulatusliku pealetungi korraldamiseks Ida-Ukrainat okupeerivatel üksustel jaksu pole, kombivad nad iga päev rindejoonel asuvaid tugipunkte. Eelkõige on valitud sellised suunad, mis on olulised transpordivõrgustiku või domineeriva maastiku poolest. Üksik läbimurre teede ristumiskohas võib häirida suurema piirkonna logistikat – see on põhjuseks, miks lahingud Piski küla serval pole katkenud ühegi relvarahu kehtimise perioodil. Samuti võib mõni asula oma domineeriva asendiga maastikul olla soodsaks platsdarmiks järgneval pealetungil – just sel põhusel proovivad vene niinimetatud vabatahtlikud suruda Ukraina armeed eemale Širokino külast Mariupoli linna lähistelt.
Sõjalisest seisukohast ei kujuta okupeeritud aladel püsivalt tegutsevad üksused Ukraina armeele kuigi suurt ohtu ning seetõttu püsib rindejoon kuude viisi stabiilsena. Episoodilistel pealetungioperatsioonidel on Venemaa kasutanud oma regulaarvägesid, kes paiknevad ülejäänud aja hoopis Ukraina piiri lähistel, peamiselt Rostovi oblastis. Sellisest üksusest tuli ka üle maailma kuulsaks saanud põlenud näoga burjaadi tankist. Ukrainale teeb muret, et Venemaa on hakanud oma üksuste paigutamist piiri äärde laiendama. Nii teatas Ukraina kaitseministeerium uuest välilaagrist Belgorodi oblastis, riigipiirist kõigest kümne kilomeetri kaugusel. Sinna on toodud ligi 2000 võitlejat ning kümneid soomusmasinaid. Mainitud välilaager asub Luganski oblasti põhjaosa kõrval Ukraina kontrollitud territooriumi vahetus läheduses. Selle eesmärgiks võib olla nii võimaliku soodsa ründekoridori loomine Ukraina vägede tagalasse, aga ka lihtsalt nende tähelepanu ja ressursside äratõmbamine mujalt.
Ukraina on pakkunud tänaseks kõigi miinipildujate ja tankide äraviimist rindejoone lähistelt, kuid ühepoolsena poleks selline samm kuigi realistlik. Tegu on hetkel ainsate vahenditega, mis aitavad pealesuruvat vastast vaos hoida. Vene poolelt on seevastu alatihti kuulda põhjendusi ja vabandusi, et rindel tegutseb üksjagu kontrollimatuid üksusi, keda polevat võimalik sundida relvarahu kokkuleppeid täitma.