Üks USA vabariiklaste presidendikandidaate, senaator Rand Paul pidas eile tunde kestnud kõne nn Patriot Acti pikendamise vastu, nimetades 11. septembri terrorirünnakute järgset seadust sissetungiks ameeriklaste privaatsfääri.
USA presidendikandidaat Rand Paul pidas pika kõne 9/11 järgse seaduse vastu
21. mai 2015, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide kongressis valitsevad erimeelsused 1. juunil aeguva seaduse tuleviku üle. Pauli kõne ilmestas asjaolu, kui tugevalt on riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) massiline ameeriklaste telefonisuhtluse andmete kogumine lõhestanud USA seadusandjaid ja rahvast.
«Ajaloos jõuab kätte aeg, mil hirm ja rahulolu lubavad võimul koonduda ja vabadusel ning privaatsusel selle tõttu kannatada,» ütles Kentucky senaator Eesti aja järgi kell 19.18 kõnet alustades. «See aeg on nüüd kätte jõudnud. Ma ei kavatse lubada Patriot Actil, kõige ebapatriootlikumal seadusel, jääda vaidlustamiseta.»
USA esindajatekoda võttis 13. mail vastu seaduse massilise telefonisuhtluse andmete kogumise lõpetamisest. Senati vabariiklaste enamuse liider Mitch McConnell on lubanud teema käsitlemist lähipäevil.
Paul kuulutas kõnes Patriot Acti ebaseaduslikuks ja väljendas vastuseisu programmi pikendamisele. «Ma ei usu, et meie julgeolek on iga ameeriklaste andmetesse piilumise tõttu paremini tagatud.»
USA apellatsioonikohus otsustas mai algul, et NSA massiline ameeriklaste telefonisuhtluse andmete kogumine on ebaseaduslik ja ületab kongressi antud volitusi.
Pealtkuulamisprogramm jõustus 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel vastu võetud niinimetatud Patriot Actiga.
NSA ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kogusid telefonikõnede nö metaandmeid: numbreid, helistamise sagedust jms, kuid mitte vestluste sisu. Hagi esitanud USA kodanikuõiguste Liidu (ACLU) väitel on selle praktika näol tegemist siiski kodanike privaatsuse ränga rikkumisega.
Apellatsioonikohus ütles 97-leheküljelises otsuses, et massilise andmekogumise aluseks olevaid seadusi «ei ole kunagi tõlgendatud loa andmisena millekski ligilähedaseks arutuse all olevale ulatuslikule jälgimisele».
Valitsuse interpretatsiooni järgi annab Patriot Act loa koguda mistahes erasektoris leiduvat metainfot, sealhulgas finants- ja raviandmeid ning informatsiooni elektroonilise suhtluse kohta, sealhulgas e-kirjavahetuse ning sotsiaalmeedia andmeid, lisas kohus oma avalduses.
Jälgimisprogrammid tõi 2013. aastal avalikkuse ette NSA endine analüütik Edward Snowden.