Kreeka peaminister Alexis Tsipras kirjeldas prantslaste ajaleheles Le Monde avaldatud artiklis karmisõnaliselt laenuandjate nõudmisi. Peaministri sõnul on just absurdsed tingimused saanud läbirääkimiste takistuseks ja viga pole mitte kreeklastes.
Kreeka peaminister kritiseeris laenuandjate nõudmisi
1. juuni 2015, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kokkulepet pole sündinud, sest teatud institutsioonid esitavad absurdseid ettepanekuid ja nõudmisi ning suhtuvad täieliku ükskõiksusega kreeklaste demokraatlikult tehtud valikutesse,» kirjutas Tsipras.
Peaminister viitas sellega oma vasakpoolse erakonna Syriza valimisvõidule, mille järel suhtub Kreeka reforminõudmistesse varasemast kriitilisemalt.
Tsiprase sõnul on valitsus teinud juba suuri järeleandmisi, soostudes muu hulgas erastamiste ja maksureformidega.
Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin teatas nädalalõpul, et euroriigid ei arvesta Kreeka lahkumisega, kuigi rahvusvaheliste kreeditoride kokkuleppe sõlmimiseks jääb aega üha vähemaks.
«Meil ei ole Grexiti ehk Kreeka rahaliidust lahkumise stsenaariumi,» kinnitas prantslane pärast G7 riikide rahandusministrite ja keskpankurite kohtumist.
Kuigi Kreeka ei olnud G7 kohtumise ametlikus päevakorras, tuli see ikkagi arutusele, sest kohal olid nii Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Keskpanga esindajad.
Osa Euroopa Liidu (EL) liikmesriike ei ole rahul, et Euroopa Komisjon annab Kreekale valelubadusi, nagu oleks Kreekal lootust uut laenu saada ka väiksemate reformipingutuste korral. Samal ajal rõhutavad rahvusvahelised kreeditorid, et Kreeka kokkuleppe saavutamine on endiselt õige kaugel.
Etteheited käivad Euroopa Komisjoni esimehe Jean-Claude Junckeri ja majandusvoliniku Pierre Moscovici kohta, kes püüavad teha head nägu, kuigi Kreekaga peetavad kõnelused on neli kuud paigal tammunud, kirjutab Reuters.
Ehkki Kreeka maksejõuetus on väga lähedal, on riik endiselt uue laenu tingimuseks oleva ebapopulaarse töö- ja pensionireformi vastu.
Osa riike usub, et tulemusi võinuks saavutada kiiremini, kui komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond oleksid esindanud ühtsemat ja jäigemat seisukohta.