Rootsi pole suutnud näidata pikaajalist tegevuskava integratsiooni parendamiseks, selgus värskest Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni (ECRI) värskest raportist.
Raport: Rootsil pole pikas plaanis aimu, kuidas immigrante ühiskonda sulandada
Kuigi raporti autorite hinnangul on Rootsi ametiasutused võtnud ette väikseid samme vähendamaks sotsiaalset tõrjutust ja selle mõju sisserändajatele, pole probleemiga tegelemiseks olemas üldist riiklikku tegevuskava.
2012. aastal avaldatud raportis oli ECRI andnud Rootsile kolm soovitust, kuidas järgmise kahe aasta jooksul integratsiooni tõhustada: piirata elukohasegregatsiooni, teha rohkem selleks, et perekonnad saaks taasühineda, isegi kui vajalikud paberid kadunud on ning hakata pakkuma Rootsis ilma elamisloeta elavatele inimestele pakkuma juurdepääsu tasuta arstiabile
Eilses pressiteatel ütles ECRI, et Rootsi on täielikult ellu viinud vaid viimase.
«Rootsi on liidrirollis, kui rääkida asüülitaotlejate puhul vastutuse võtmisest, kuid pahupooleks on segregatsioon, mis on jätkuvalt suureks probleemiks,» ütles väljaandele The Local ECRI juht Christian Åhlund. Ta rõhutas siiski, et harva juhtub seda, kui komisjoni kõiki soovitusi täiel määral täidetakse, nii et üks täielikult ja kaks poolikult ellu viidud ettepanekut on hea tulemus.
«Teisalt on selge, et segregatsioon on võrreldes selle ajaga, mil me 2012. aastal raportit kirjutasime, muutunud üha suuremaks probleemiks, kuna Rootsi on sellest ajast peale voolanud sisse sedavõrd palju immigrante,» ütles Åhlund.
Rootsi võtab praegu vastu rohkem asüülitaotlejaid kui ükski teine riik Euroopas. Mullu saabus sinna 81 000 asüülitaotlejat.
«Paljudel Euroopa riikidel on integratsiooniga probleeme, kui ECRI hinnangul on see praegu Rootsis suurimaks probleemiks,» teatas Åhlund
ECRI on Euroopa Nõukogu inimõigusorganisatsioon, mis ärgitab 47 Euroopa riiki koostööle. Erinevalt EList ei saa ECRI väljastada kohustavaid seadusi, vaid anda ainult soovitusi.