Kolmapäeval avaldatud rahvusvahelisest uuringust nähtub, et suur osa Euroopa riikide elanikest usub: juhul kui rünnatakse mõnda NATO liikmesriiki, ei peaks nende enda kodumaa kohe appi tõttama.
Uuring: ameeriklased tuleksid Venemaa rünnaku puhul appi, sakslased aga mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt pooled sakslastest, prantslastest ja itaallastest ütlevad, et kui Venemaa ründab, siis ei peaks nende riigid oma NATO liitlase kaitsmiseks sõjajõudu kasutama, selgub Pew uuringukeskuse avaldatud töös, mis põhines kümnes riigis läbi viidud intervjuudel.
New York Times kirjutab, et Ukrainas toimuva hübriidsõja valguses saadavad uurimistulemused alliansi Balti riikidest liikmetele üsna rahutukstegeva sõnumi. Samas märgib leht, et avalikkuse toetus pole NATO poliitika määramisel mitte alati olnud otsustava tähtsusega. Näiteks suutis Ameerika president Ronald Reagan toimetada 1980ndatel aastatel Euroopasse mitmeid raketisüsteeme – seda vaatamata tollal populaarsele rahuliikumisele.
Samal ajal selgub: enamus NATO riikide elanikest usuvad, et vajadusel tuleksid Ameerika Ühendriigid neile appi. Ühtlasi polnud mitte kõik osalenud riikidest võimaliku hädaolukorra suhtes samavõrra skeptilised: just lõviosa ameeriklastest ja kanadalastest olid arvamusel, et nende riigid peaksid NATO liikme kaitsmiseks sõjaliselt sekkuma. Sama meelt olid pea pooled Suurbritannias, Poolas ja Hispaanias vastanutest.
Siiski paljastas raport eredalt suured käärid NATO riikide meelsuses. Näiteks ütles 70% küsitletud poolakatest, et Venemaa kujutab endast tõsist sõjalist ohtu. Nendega nõustus vaid 38% sakslastest. Vaid 29% Saksamaal küsitletuist leidsid, et Venemaa on Ukraina vägivalla eest vastutav. Ligi 58% neist ei usu, et riik peaks oma NATO liitlase kaitseks jõudu kasutama.
Samuti ei peaks 19% sakslaste meelest allianss saatma Ukrainale relvi, millega viimane saaks edukamalt separatistide vastu võidelda.
Endine Ameerika saadik NATO juures Ivo H. Daalder tõdes, et pärast ligi veerand sajandit, mil allianss ei muretsenud kuigivõrd oma territooriumi kaitsmise pärast Venemaa vastu, «nõuab see liidult tõsist pingutust, et veenda oma avalikkust vajaduses valmistuda, heidutada ja vajadusel ka vastata Venemaa rünnaku puhul.»
Raport põhineb aprillis ja mai alguses tehtud 11 116-l intervjuul, mis viidi läbi nii näost näkku kui ka telefoni teel kaheksas NATO riigis ning Venemaal ja Ukrainas.
Tutvu uurimistulemustega siit!