Ukraina võimud keelasid opositsioonis oleva Kommunistliku Partei liikmetel avaliku tegevuse ning valimistel osalemise.
Ukraina keelas kommunistide osalemise valimistel
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. juuli 2015, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunistide sõnul näitab võimude selline otsus, et Ukraina ei ole demokraatlik riik, edastab YLE.
Pärast president Viktor Janukovõtši kukutamist ja võimuvahetust on Ukrainas süüdistatud kommuniste riigi vastu töötamises.
«Venemaa agressioon kinnitab, et Ukraina kommunistid läksid Venemaaga koostööle, toimides nii-öelda viienda kolonnina. Nad toetasid Krimmi okupeerimist ning on aidanud kaasa Vanemaa vägede tegevusele Ida-Ukrainas,» teatas Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov.
Turtšõnovi sõnul on Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenko allkirjastanud dokumendi, mis keelab kommunistliku partei liikmetel osaleda poliitikas ja valimistel.
Tänapäeva kommuniste ei ole säästetud ka süüdistustest Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini käsul Ukrainas korda saadetud genotsiidis.
Ukrainas leidis suur näljahäda (ukr k golodomor) aset kolme lainena, millest esimene oli 1920. aastatel, teine 1930. aastatel, mil hukkus umbes seitse miljon inimest ning kolmas pärast Teist maailmasõda aastatel 1946 – 1947.
Ukraina kommunistliku partei juhi Petro Simonenko sõnul on Ukraina liikumas diktatuuri suunas.
«Võimul olijad võtavad rahvalt valikuvabaduse. Ilma vasakpoolsete vaadeteta kaotavad parempoolsed vaated oma väärtuse,» nentis juhtivkommunist.
Ukraina justiitsministriga teevad kommunistide tegevuse keelamisel koostööd Ukraina julgeolekuteenistus ning kaks parempoolset parteid, millest üks on Svoboda ning teine Radikaalne partei.
Kohus kommunistliku partei keelamise üle on olnud üsna kaootiline ning sellega on kaasnenud nii parempoolsete kui vasakpoolsete meeleavaldusi.
Ukraina poliitikutest on kõige enam kommunistide vastu sõna võtnud julgeolekujuht Turtšõnov.
Ta oli 2014. aastal Ukraina parlamendi spiiker, kui kommunistide parlamendifraktsioon keelati.
Ukraina kommunistlik partei sai eelmistel valimistel 13,2 protsenti häältest ning 450-kohalises parlamendis 32 saadikukohta.
Turtšõnov sõnas siis, et ta ei soovi parlamendis enam kunagi kommuniste näha.
Paremäärmusliku Svoboda partei esindajad ründasid parlamendis möödunud aastal mitmel korral kommuniste ning takistasid nende kõnesid.
2014. aasta sügisestel valimistel ei saanud kommunistid piisavalt hääli, et nad oleks saanud parlamendikohti, kuigi siis ei olnud see partei veel keelatud.
Kommunistide selgitusel oli nende kaotuse põhjuseks see, et nad ei saanud Venemaa poolt annekteeritud Krimmist ning mässuliste käes olevate Donetski ja Luganski piirkondade hääli.