Rootsi politsei andmetel ei taotle pooled Rootsi saabunud sõjapõgenikest ja migrantidest asüüli, vaid kaovad võimude vaateväljast.
Rootsi politsei mure: me ei tea, kuhu osa põgenikest kaob
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. oktoober 2015, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi riigitelevisooni teatel on alates septembrist esitanud Rootsis varjupaigataotluse 40 000 inimest, kuid politsei arvates on riiki saabunud veel isikuid, kes ei oli asüülitaotlust esitanud.
Sotsiaalametnikud ja politsei ei tea nende asukohta.
Eraldi toodi esile Lõuna-Rootsis asuv Malmö, kuhu septembris ja oktoobri alguses on saabunud tuhandeid migrante.
Politsei arvates on osa sisserännanutest lahkunud kas Soome, Norrasse või Saksamaale, kuid on ka neid, kes on Rootsis illegaalselt.
Rootsi piirivalve osakonnajuhi Patrik Engströmi arvates on olukord murettekitav.
«Osa migrantidest on sellised, kellel oleks turvalisem Rootsis asüüli paluda. Millegipärast nad ei tee seda ja võivad olla riigis illegaalselt. Me ei tea, kes nad on ja mida nad teevad,» teatas Engström.
Rootsi võimud on tõhustanud piirikontrolli nii, et kõik seitse piirivalvepunkti edastavad ühel ajal riiki saabunud sisserändajate arvu migrantidega tegelevale politseiüksusele. Nii loodetakse paremini saada jälile põgenike liikumisele.
«Siiani on probleeme Rootsi rongide ja laevadega saabuvate migrantide jälgimisega. Migrantide kogunemispunktidesse tuleb inimesi, kes röövivad lapsi ja lahkuvad koos nendega teadmata suunas. See teeb eriti murelikuks,» nentis Engström.
Politsei arvates võivad silmapiirilt kadunud migrandid olla kuritegelikud või tegeleda terrorismiga. Samuti ohustab end Rootsis mitte registreerunud põgenikke ärakasutamine, näiteks võib neist saada odavtööjõud, kellel ei ole õigusi.