/nginx/o/2015/10/19/4609751t1he67e.jpg)
Šveitsi eilsetel parlamendivalimistel saatis rekordiline edu riigi suurimat, immigrantidevastast Šveitsi Rahvaparteid (SVP), mis kogus 29,5 protsenti häältest ja annab erakonnale 200-kohalises alamkojas 65 mandaati.
Šveitsi parlamendivalimised võitis immigrantidevastane Rahvapartei
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
19. oktoober 2015, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on erakonna parima tulemusega alates 2007. aastast. Sotsialistid said 43 kohta ja Liberaalne Partei 33 kohta.
Viimases uuringufirma gfs.bern küsitluse andmeil on ränne Šveitsi elanike arvates kõige tähtsam riiklik küsimus.
Pagulaskriis pole Šveitsi siiani märkimisväärselt puudutanud, kuid see on ägedalt olnud esil ühiskondlikus keskustelus ja meedias. Küsitluste järgi peavad pooled šveitslased sisserännet riigi suurimaks väljakutseks.
Ühes Šveitsi suuruselt kolmanda, paremtsentristliku Liberaalse Partei tugeva tulemusega võib see tuua parlamenti senise vasaktsentristliku asemel paremtsentristliku enamuse.
Politoloog Andreas Ladneri sõnul võib see viia karmima rändepoliitikani. SVP on nõudnud varem referendumi korraldamist Šveitsi juba niigi rangete asüülireeglite karmistamiseks.
«Me peame muutma Euroopa sisserändajatele vähem atraktiivseks ja saatma sõnumi, et me ei saa siin varjupaika anda ja seda isegi mitte sõjapõgenikele,» ütles SVP liider Toni Brunner uudisteagentuurile AFP.
Umbes veerand Šveitsi kaheksa miljoni inimese suurusest elanikkonnast on välismaalased.
Aastal 2014 hääletasid Šveitsi valijad immigratsiooni pidurdamise vastu Euroopa Liidust.
«SVP ei pidanud mingit kampaaniat tegema, migratsioonikriis tegi kampaania nende eest,» märkis Genfi ülikooli politoloog Pascal Sciarini.
Sciarini sõnul tähendavad SVP 11 lisakohta Šveitsi poliitikas tohutut muutust. «Raskuskese on selgelt nihkunud paremale.»
Ülemkoja koosseis on endiselt ebaselge, paljudes kantonites läheb vaja teist valimisvooru. 46-kohalisel ülemkojal on sama suur seadusandlik võim kui alamkojal.
Valimisosaluseks kujunes 48 protsenti. Šveitsis on valimisosalus olnud alati kehvapoolne ega pole aastakümneid 50 protsenti ületanud.
Šveitsi poliitikas on normiks võimujagamine ja konsensuslik valitsemine. Erakondade jõudude vahekorral parlamendis ei ole otsest mõju kohtade jaotusele valitsuses.
Uus parlament valib detsembris ametisse valitsuse, mille seitse kohta on jagatud parlamenti pääsenud suurparteide vahel aastakümnete vanuse poliitilise tava kohaselt.
Valitsusliikmed täidavad rotatsiooni korras ka liidupresidendi ülesandeid.