Soome on riik, kus tulistatakse rohkem inimesi surnuks kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Siiski jäävad seal tihti tähelepanuta murelikud hääled, kelle sõnul on Soomes tulirelvaprobleem.
«Midagi jubedat juhtus»: Kas Soome peab oma relvaprobleemi ees silmad lahti tegema?
«Seda esmakordselt näha on väga šokeeriv. Esimestel aastatel on iga kord seda šokeeriv näha,» sõnab Soome rahvusringhäälingule YLE kogenud politseinik Vesa, kes on oma pika karjääri jooksul riigi lõunaosas pidanud tegelema paljude tulistamisjuhtumitega.
«Kui aastad mööda lähevad, hakkad asjaga tegelema musta huumori abil,» tunnistab Vesa. «Kõnnid tuppa sisse ja läheb lahti: vaata aga vaata, siin on ju ajutükid igal pool.»
Riigis, kus tulirelvasurmasid on palju, on politseinikud välja arendanud ellujäämisstrateegia, mis ei lase neil rusuvate sündmuste alla mattuda. «Näed enda ees kohutavat vaatepilti, kuid omavahel rääkides oleme me sarkastilised, isegi küünilised. Tuleb olla. Kui jätta kõik endale sisse, mida näed, siis ei saa sa sellega lihtsalt hakkama,» räägib Vesa.
5,4 miljoni soomlase kohta on registreeritud ligi 1,6 miljonit relva, mis tähendab, et igal kaheksandal soomlasel on relv olemas. Ka selle numbriga troonivad nad ELi tipus.
Eriti tumedal 2013. aastal, kaotas tulirelvade tõttu Soomes elu 177 inimest. Tõele au andes tuleb tunnistada, et viis aastat varem oli olukord riigis relvastatistika kontekstis veel kurvem. Kuigi relvapooldajate sõnul on Soomes pikk küttimistraditsioon ja relvapiiranguid tarvis pole, väidavad relvavastased, et relva olemasolu võib muuta niigi halva olukorra kiiresti ja sageli ühele osapoolele surmavaks.
Pole mingi saladus, et seda, kuivõrd edukalt möödub Soomes jaanipäev, saab mõõta ka tulirelvasurmade kaudu. Selle aastal tulistati näiteks Jyväsküla kodus surnuks vanem naine, üks teine ohver sai vaidluse käigus kuuli rinda ning veel kaks meest said tõsiselt viga, kui hiljem autoroolist purjuspäi tabatud kahtlusalused neid tulistasid.
Soomes on karmimate relvapiirangute kehtestamine jäänud aktiivsete jahilobistide taha. 2007. aasta septembris oli Soome vastu ELi ettepanekule lubada inimestel relva omada alates 18. eluaastast. Soome teatas toona, et see mõjutaks noorte inimeste väljavaateid jahile minna ja häälestaks soomalsed üldisemalt ELi kui terviku vastu.
Lisaks oli Soome üks kahest ELi riigist, kes Pariisi terrorirünnakute järel oli poolautomaatsete relvade keelustamise vastu. Riigi siseministri Petteri Arpo teatel takistaks see Soome reservväelastel neid relvi õppustel kasutada.