Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Enne olid meil majad, nüüd on telgid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rahvas Dumizi põgenikelaagris. | FOTO: Dāvis Landorfs

Sajad tuhanded kodust põgenenud süürlased peavad sageli langetama võimatuna näivaid otsuseid. Suure osa jaoks neist algab kõik Süüria presidendi Bashar al-Assadi kuritegudest.

Iraak üllatab reisijat mitut moodi – esmalt sellega, kuidas ta välja paistab. Varasel hommikutunnil läheme koos kolleegidega läbi Zakho, väikese ja tolmuse piirilinna riigi kirdenurgas, mis on kuulus õilmitseva Süüria võltspasside äri poolest. Selja taha on jäänud rohkem kui kümnetunnine teekond mööda Türgi künklikke teid ja süürlaste põgenikelaagris on ootamas väga pikk päev. Ometi, kui ma olen kord juba riigis sees, ei saa sundida end silmi sulgema.

Magamise asemel imetlen kaljuste küngaste, võimatult pikkade orgude ning rohekaspruunide varjundite maastikku, millesarnast pole ma näinud kusagil mujal. Lugenud iga päev enesetapurünnakutest, inimröövidest ja sektivägivallast, mis riiki rohkem kui kümme aastat kuni tänaseni vaevanud, tuleb see peaaegu kultuurišokina – Iraak on kaunis.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles