Parlamendi väliskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri hinnangul pole Poola radikaalseks kritiseerimiseks põhjust, teisalt on nad teinud ka vigu oma sammude seletamises ja põhjendamises.
Sven Mikser: Poolas toimuv tekitab murekortse
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
14. jaanuar 2016, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu väliskomisjon arutas täna viimaseid arenguid Poolas. Meedia maalib seal toimuvast üsna murettegeva pildi, milline on olukord tegelikult?
Üle pika aja on Poolas saanud võimule ühe partei valitsus. Nad on kiiresti asunud tegema reforme ja ümberkorraldusi, mis puudutavad meediat ja konstitutsioonikohut. Muuhulgas tekitavad küsimusi põhimõtted, mille alusel nimetatakse ametisse konstitutsioonikohtu liikmeid ja meediajuhte.
Meediamaastik Poolas on kirev ja seda nii avalik-õigusliku kui ka erameedia puhul. See, et ühe esimese asjana otsustab valitsus võtta avaõigusliku meedia juhtide nimetamise enda kätte, on ärevaks tegev samm. Reform tervikuna on komplekssem, sisaldades ka näiteks programminõukogu, mis on erinevate poliitiliste jõudude osas palju kaasavam.
Poola uus valitsus muutis konstitutsioonikohtu töökorda ja määras ametisse uusi kohtunikke ning Euroopa Komisjon hakkas uurima, kas see vastab ELi õigusriigi põhimõtetele. Millised on olnud läänemaailma reaktsioonid?
Kõige teravamalt on väljendanud end Euroopa Parlamendi president ja mõned Euroopa Komisjoni liikmed. Ka meedias on kõlanud päris palju kriitilisi seisukohti ümberkorralduste tempo ja valdkondade osas. Hetkel tekkinud küsimustele vastuseid pole ning murekortse tekitabki reformide kiirus ja põhimõtteliste muudatuste tegemine sellistes tundlikes valdkondades. Ka Euroopa Komisjoni uurimise põhjus on sellest ajendatud.
Kolumnist Erkki Bahovski on oma arvamusloos võrrelnud Poolat Itaaliaga Berlusconi ajal ning Suurbritanniaga praegu. Kuivõrd põhjendatud on Poola kritiseerimine teie hinnangul?
Praegu pole mõtet anda radikaalseid hinnanguid, samuti pole meie huvides asuda Poolat preventiivselt nuhtlema. Teatud Euroopa poliitikud on reageerinud liiga kiiresti ja ka Poola on teinud vigu oma sammude seletamises ja põhjendamises. Pooli ei saa siin valida ja kui vaja, siis peab Poola tegema toimunust omad järeldused. Loodetavasti võimaldab rahulik analüüs situatsiooni deeskaleerida.
Kas ja kui, siis kuidas mõjutab Poolas toimuv Eestit?
Poolal on ülioluline roll regionaalses julgeolekus ja ka eelseisva NATO tippkohtumise korraldajana. Aga seda, et Poola näitel midagi Eestile üldistataks, karta ei tasu. Jah, Euroopas on neid, kes soovivad vaadata Euroopat iganenud liigenduse alusel ehk lääs vs postkommunistlik ida, aga antud juhul on meelevaldne pidada Poolas toimuvat nõukogulikkuse naasmiseks.