Balti riigid peaksid kaitseküsimustes eeskuju võtma Iisraelist, kirjutas Bloombergis avaldatud arvamusloos varem Wall Street Journali, Financial Timesi ja Moscow Timesi heaks töötanud ajakirjanik Marc Champion.
Marc Champion: Balti riigid võtku riigikaitses eeskuju Iisraelist (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Champion viitas Ameerika sõjaväelaste ja mõttekoja Rand Corporation sõjasimulatsiooni tulemustele, mille kohaselt ei suuda NATO praegu Baltimaid Venemaa eest edukalt kaitsta. Autori hinnangul avaldati seal tõde, mis oli juba kaua teada: «Vene invasioon Eestisse, Lätisse ja Leedusse õnnestuks läbi viia kiiresti, täpsemalt 60 tunniga.»
«Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon oleks võimetu midagi selle vastu tegema, kui ta pole valmis minema Venemaaga sõtta, võtmaks tagasi kaotatud territoorium koos sellega kaasneva eskalatsiooni võimalusega.»
Champion kordab Randi analüüsis välja toodud Baltikumi kaitse võimelünki: riikidel puudub arvestatav õhukaitsevõimekus, neil pole tanke ega lennuväge ning ka Balti riikide võitlusüksuste relvastus pole võrreldav Venemaaga. Kõik oleks läbi juba ajaks, mil NATO saaks tuua võitlusväljale tugevamad jõud, resümeerib Champion.
Seejärel võrdleb Champion Balti riike Iisraeliga, nentides, et nende vahel on rohkem erinevusi kui sarnasusi, tuues näiteks selle, et Iisrael pole NATO liige. «Kuid neil on piisavalt ühist, et baltlased saaksid kasulikke õppetunde,» märkis autor samas.
Sarnasustena tõi ta välja, et nii Iisraeli kui ka Balti riikide vaenlane on neist suurem. Samuti juhtis ta tähelepanu rahvusvähemustele, kelle lojaalsus oleks võimaliku konflikti korral kaheldav.
Samas märkis autor, et Balti riikide ja Iisraeli reaktsioon võimalikule ohule on olnud väga erinev. Seejuures tõi Champion välja, et Eesti erinevalt oma lõunapoolsetest Balti naabritest täidab NATO kahe protsendi kaitsekulutuste klauslit. Iisrael kulutab Championi andmetel kaitsekulutusteks aga 6,5 protsenti SKTst, juudiriigil on 440 lahinglennukit, keskmaa õhutõrjesüsteemid ning tuumaheidutus.
Loo juures ilmus ka võrdlev tabel Iisraeli ja Balti riikide kohta:
Kaks Taavetit
Iisraeli vs. Balti riikide julgeolekuolukord
Meede Iisrael Baltimaad
Elanikkond (miljonites) 8 7
SKT (miljardit USA dollarit) 30 105
Maa-ala (1000 ruutkilomeerit) 21 175
Sõjavägi (tuhandetes) 176,5 22
Kaitsekulutused (miljardit USA dollarit) 20,1 1,17
Kaitsekulutused (protsent SKTst) 6,5 1,2*
Sõjalennukeid 440 15**
Õhukaitsesüsteeme 32 0 ***
* Balti riikide keskmine
** 1 treeninglennuk ja 14 helikopterit, mida on võimalik kasutada lahingutes.
*** Balti riikidel on ainult õlalt tulistatavad lühimaa õhutõrjerelvad.
Allikad: IISS, IMF, CIA World Fact Book.
Champion leiab, et Balti riigid peaks tegema rohkem, et Venemaa rünnakut edasi lükata seni, kuni Poolast ja Saksamaalt jõuavad appi NATO väed. Ka märkis autor, et Ameerika Ühendriigid peaksid tegema rohkem Balti riikide julgeoleku tagamiseks.
«USA kulutab Iisraeli abistamiseks umbes kolm miljardit dollarit aastas, peaaegu kõik sellest on sõjaline abi,» märgib Champion. Autori sõnul midagi võrreldavalt sarnast pole Balti riikide puhul vaja. Autori hinnangul piisaks, kui USA tooks Balti riikidesse Venemaa heidutamiseks kõrgtehnoloogilist varustust.
Champion tõi näiteks tankitõrjerelvade Javelin müügi Eestile, mida ta nimetas soodsatel tingimustel sõlmitud lepinguks USA ja Eesti vahel. Autori hinnangul võiks sama teha ka tankidega, samas märkis ta, et Venemaa näeks tankitehingut provokatsioonina.
Champion resümeerib, et Balti riigid ei saa peatada Venemaa invasiooni ilma NATO abita. Samuti märgib ta, et lääne analüütikud kulutavad liiga palju aega plaanidele, mis näevad ette Ukraina-stiilis sissetungi Balti riikidesse, kuigi tõenäolisem on kiire ja otsene invasioon. Üksnes liitlaste kaitsele lootma jäämist nimetab Champion ohtlikuks. «See on üks õppetund, mida iisraellased on alati mõistnud. Lõpuks saavad nad toetuda ainult iseendale.»