Ungari poliitik: mõistame teie kogemusi Venemaaga (1)

Juhan Mellik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zsolt Attila Németh hiljutisel külaskäigul Tallinna.
Zsolt Attila Németh hiljutisel külaskäigul Tallinna. Foto: Jaanus Lensment

Ungari on kui omamoodi lääne tsivilisatsiooni bastion – nõnda kirjeldab oma kodumaad äsja Eestit külastanud madjarite parlamendi ehk Rahvusassamblee liige ning varem aastaid välisasjade riigisekretärina töötanud Zsolt Attila Németh.

Ehkki peamiselt oli päevakorras kahe riigi vaheline diplomaatiline tulevik – mäletatavasti sulgesid Eesti ja Ungari aastal 2014 teineteise pealinnades oma saatkonnad –, ei puudunud arutlusteemade hulgast ka Euroopat tabanud migrandiprobleem. Sarnaselt Ungariga peaks ka Eesti korraldama pagulaskvootide küsimuses rahvahääletuse, arvab Németh.

-Milline on Ungari rahva seisukoht Euroopa vallanud migrandikriisi suhtes?

Teatavasti valmistume Ungaris referendumiks. Küsimus on järgmine: kas nõustute kindlaks määratud vastuvõetavate migrantide arvuga, mille on määranud Euroopa Liit ilma Ungari parlamendi nõusolekuta?

Usume, et ungarlased lükkavad selle ettepaneku ülekaalukalt tagasi. Küsimus, kuidas eri kogukonnad koos elavad, peaks jääma rahvusriigi pädevusse, sest pikemas perspektiivis määrab see selle riigi iseloomu ning on seotud meie arusaamaga suveräänsusest.

Ma tean, et ka Eestis käib vaidlus referendumi üle. Seda oleks vaja, saatmaks selget sõnumit Euroopa institutsioonidele – eriti Euroopa Komisjonile –, et nad ei propageeriks äärmuslikke positsioone, vaid üritaksid leida rahvaga kompromissi. Paraku tundub, et neil on migrantide jagamise küsimuses väga äärmuslik seisukoht, mida suur osa Euroopast ei toeta.

Kui Euroopa Komisjon saaks aru, et nende ülesanne on vahendamine ja kompromisside leidmine – mitte konfliktide õhutamine –, siis poleks selliseid referendumeid ilmselt vaja. Viimase pooleteise aasta jooksul on paljud inimesed aru saanud, et just selline lähenemine – kompromissid ja referendumid – on vastuseks. Loodame, et aina rohkem ja rohkem eurooplasi saab aru, et see on õige tee.

-Mida konkreetselt peaks probleemi lahendamiseks tegema?

Võtmeküsimus on: kas me suudame kontrollida Euroopasse saabuvat voolu või mitte? Ungari seisukoht rõhutab, et peame saavutama suutlikkuse kontrollida piire ja panema tööle rannavalve.

Teiseks on meil hea meel Euroopa Liidu ja Türgi rändeleppe üle, kuigi suur osa Euroopa vasakpoolsetest poliitringkondadest pole sellega nõus.

Keskmise perspektiivi küsimus on sõda, mis käib Euroopa läheduses, eriti Süürias ja Iraagis, aga ka Sahara-taguses Aafrikas. Need on kriisi juurpõhjused ning rahu saavutamiseks peame tõhustama pingutusi.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles