Nagu teistegi terrorirünnakute puhul, on ka Prantsusmaal Nice`is aset leidnud rünnaku järel tekkinud sotsiaalmeediasse palju «tõendeid» nii rünnaku korraldajatest kui ohvritest.
Terrorirünnakud: võltsohvrite ja -kahtlusaluste pildid täidavad sotsiaalmeediat
Valeinformatsiooniga varustatud postitused on tavaliselt naljad, mille eesmärk on lollitada süütuid internetikasutajaid, kel pole aimugi, et fotod neist sotsiaalmeedias ringlevad.
People are wrongly identifying my Sikh friend as being responsible for the #Nice attack. Please help end the rumors. pic.twitter.com/anzl3guO8z
— Simran Jeet Singh (@SikhProf) July 15, 2016
Foto sellest mehest kerkis esmakordselt esile peale 13. novembri rünnakuid Pariisis, kui väideti, et mehe näol on tegemist ühe kahtlusalusega. Siiski selgus peagi, et tegelikkuses on tegu Kanada kodanikuga, kelle fotot oli Photoshopiga töödeldud ning lisatud talle pommivöö.
Nüüd on peale Nice`i rünnakuid taaskord foto pinnale kerkinud ja jällegi süüdistatakse meest terrorirünnakute toimepanemises. Õnneks on eelmine kord veel paljudel internetikasutajatel meeles ning inimesed on asunud mehe süütust tõendama.
I'm looking for my brother. His name is Robert and I can't find him
— Elliot (@desquiciadown) July 14, 2016
We were in Nice #Nice06 #nizza@Gendarmerie
HELP pic.twitter.com/R1NokEEG5w
Teine sotsiaalmeedia «pimestaar» on mehhiklane, kes igas rünnakus surma saab.
Kui uskuda sotsiaalmeediat, siis on see mees surnud vähemalt neljas terrorirünnakus. Erinevad fotod temast on läinud ringvele peale EgyptAiri õnnetust, Istanbuli rünnakuid, Orlando tulistamist ning nüüdset Nice`i terroriakti.
Mees on elus ja terve ning elab edasi Mehhikos.
@WebRadioSoutien #Help My wife leticia was in #Niza she dont answer the phone, plese help me #France #URGENT pic.twitter.com/RBTDiJJtwG
— Batiato. (@marty_batiato) July 14, 2016
Järjekordne halva nalja ohver on naine, kelle olukord on samasugune, nagu eelmise mehe puhul.
Ka teda on mitmel korral surnuks peetud ning Briti tabloid Daily Mail on isegi tema fotot illustreeriva materjalina kasutanud. Ka tema elab Mehhikos ja paraku kannatab samasuguste rumalate naljade käes.
Seega tuleks arvatavate ohvrite või kahtlusaluste pilte sotsiaalmeedias nähes olla väga ettevaatlik ning kontrollida, kes on foto esimesena postitanud. Kui see isik on tundmatu, ei tasu asja täie tõsidusega võtta.
Teine võimalik tehnika on lasta foto läbi Google Images programmi, et selgitada välja, kas see on juba eelnevalt kusagil internetis ringelnud.