Rootsi saadab Ojamaale (Gotlandile) alalise sõjaväeüksuse, teatas täna riigi rahvusringhääling SVT.
Rootsi paigutab Ojamaale alalise sõjaväeüksuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja Micael Bydén ütles, et praegu Ojamaal õppustel viibivad 150 sõjaväelast jäävad saarele alaliselt alates tänasest.
Bydén ütles, et otsuse tingis asjaolu: julgeolekupoliitiline olukord Rootsi lähiümbruses on viimastel aastatel halvenenud. Ta märkis samas, et Rootsile praegu otsest ohtu ei ole.«Me ei näe rünnakuohtu. See on viide Rootsi suveräänsusele,» ütles kaitseminister Peter Hultqvist rahvusringhäälingule.
Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Ojamaal 2005. aastal ning valitsus otsustas selle tänavu märtsis taastada. Otsus paigutada sõdurid Ojamaale alates kolmapäevast oli üllatav, sest varem oli valitsus lubanud saata väekontingendi saarele järgmisel aastal.
Rootsi avaldas eelmisel nädalal avaldatud kaitseraportis, et Venemaa on ainus lähipiirkonna riik, millest võib naabritele sõjalist ohtu karta, ja juhul kui Venemaa peaks ründama Balti riike, siis tõenäoliselt algab see Rootsist.
Kuigi Venemaa kallaletung Rootsile sisuliselt välistatakse, siis hoiatab raport, et Rootsi võidakse tõmmata konflikti, kui see peaks Venemaa ja Balti riikide vahel puhkema. Vene-Balti konflikti korral tõmmatakse Rootsi sellesse tõenäoliselt juba väga varases staadiumis, seda nii poliitiliselt, humanitaarselt kui ka sõjalis-geograafiliselt, seisab raportis.
Dokumendis märgitakse, et paar päeva enne Balti riikide võimalikku ründamist paigutab Venemaa Ojamaale (Gotlandile) õhutõrjeraketid, mis võimaldaksid ära hoida NATO toetuse üle Läänemere ja saada eelise Baltikumi ründamisel, samuti oma positsioonide kaitsmisel. Raporti sõnul muudab sõja mõeldavaks Venemaa režiimi tegevuse ettearvamatus.
USA mõttekoda CEPA (Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus) avaldas 2015. aasta juunis raporti, milles väitis, et Venemaa harjutas 33 000 sõjaväelase osavõtul korraldatud õppusel muuhulgas sissetungi Ojamaale.
Rootsi valitsus on võimaliku sissetungi ohtu korduvalt pisendanud ja eksperdid tõlgendasid Venemaa õppusi musklinäitamisena. 2015. aastal viitas Rootsi kaitseministeerium siiski ettepanekus parlamendile esimest korda pärast külma sõja lõppu riigi kaitsevõime ülesehitamisele, et Rootsit sõjaks ette valmistada.
Stockholm on viimasel ajal tugevdanud kaitsevõimet ning korraldanud ühisõppusi NATOga. Samuti on Rootsi valitsus teatanud kaitsekulutuste suurendamisest.
NATO-välisel Rootsil on pikk sõjalistesse liitudesse kuulumist välistav välispoliitiline traditsioon, ent riik osaleb aktiivselt NATO partnerlusprogrammides ja õppustel.
Samuti osaleb Rootsi Euroopa Liidu kaitsekoostöös.