Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Luurejuhid lükkasid Trumpi väited ümber

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
James Comey ja Mike Rogers. | FOTO: NICHOLAS KAMM/AFP/Scanpix

Esindajatekoja luurekomitee ees antud tunnistustes kinnitasid Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) ja Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhid, et Trumpi väited Barack Obama tegevusest Trump Toweri pealtkuulamisel on alusetud.

FBI juht James Comey sõnas, et kuigi austab Trumpi, ei kinnita miski tema Twitteris esitatud väiteid, mis süüdistasid Barack Obamat Trump Toweri pealtkuulamises, vahendab The Guardian.

«Ükski Ameerika Ühendriikide kodanik ei saa tellida kellegi elektroonilist jälgimist,» lisas Comey. «Mitte ükski president ei saaks seda teha.»

NSA juht Mike Rogers kinnitas, et väited Briti luureteenistuse koostööst Obama administratsiooniga Trumpi luuramisel on väärad. Ta lisas, et kuigi süüdistus tõi oma absurdsuse tõttu kaasa Briti osapoole terava reaktsiooni, ei ole see siiski koostööd kahe riigi luureagentuuride vahel tõsiselt kahjustanud.

Esimest korda leidis aga avalikult kinnitust fakt, et FBI tõepoolest tegeleb Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vaheliste sidemete uurimisega ning üritab välja selgitada, kas eelmise aasta presidendikampaania jooksul pandi toime sellekohaseid õigusrikkumisi.

«Siia kuulub ka kõikide võimalike sidemete uurimine Trumpi kampaaniaga seotud isikute ja Venemaa valitsuse vahel, ning see, kas kampaaniameeskonna tegevuse ja Venemaa vahel oli mingit kooskõlastatud tegevust,» vahendab CNN Comey sõnu.

NSA direktori Mike Rogersi sõnul ei leidu siiski tõendeid, et Venemaa oleks rünnanud häälte lugemisega seotud arvutisüsteeme, et valimistulemust mõjutada. Küll aga möönis FBI direktor James Comey, et Trump oli Kremli silmis eelistatum kandidaat.

«Putin vihkas Clintonit väga, see oli lihtsalt mündi teine külg,» selgitas Comey Venemaa püüdeid mõjutada valimisi Demokraatliku Partei esinumbri Hillary Clintoni jaoks kahjulikus suunas. «Nad (Clinton ja Trump – toim) olid lahutamatud. See hõlmab kahte inimest.»

Ka Rogers kinnitas Comey väiteid, lisades, et NSA-l oli kaalukat tõendusmaterjali Venemaa kavatsuste kohta. Küll aga rõhutasid mõlemad, et Venemaa ei mõjutanud otseselt hääletustulemusi.

Esindajatekoja demokraadi Adam Schiffi sõnul ei ole teada, kas Vene tegevus toimus Ühendriikide kodanike kaasabil või kas selle juures oli mängus ka Trumpi kampaaniameeskonnaga seotud isikute käsi.

«Paljudel Trumpi kampaaniameeskonnast, sealhulgas presidendil endal, on sidemed Venemaaga ja Venemaaga seotud huvid. See ei ole loomulikult mingi kuritegu,» vahendab CNN Schiffi sõnu.

«Aga kui Trumpi kampaaniameeskond või sellega seotud inimesed venelasi abistasid või tagant õhutasid, ei oleks see mitte ainult tõsine kuritegu, vaid esindaks meie ajaloo üht kõige šokeerivamat demokraatia reetmist,» lisas Schiff.

Üks viimasel ajal enim kõneainet pakkunud juhtum oli Trumpi endise julgeolekunõuniku Mike Flynni ametist tagandamine, sest ta valetas Vene suursaadikuga kohtumise kohta. Vabariiklaste esindajad väitsid, et Flynni nime avalikustamine rikkus juurdluse konfidentsiaalsust puudutavaid seadusi. Comey ei nõustunud Flynni puudutavaid lekkeid kommenteerima, kuid sõnas, et kahtlemata segavad suuremahulised lekked julgeolekuagentuuride tegevust.

Comey keeldus kommenteerimast, kas FBI uurib ka endise Trumpi kampaaniajuhi Paul Manaforti seotust Vene esindajatega.

Trump süüdistas 4. märtsil Twitteris Barack Obamat Trump Toweri pealtkuulamises sügisese presidendikampaania ajal. Hoolimata tõendite puudumisest nõudis Trump, et julgeolekuagentuurid asja uuriksid ja väiteid kinnitaksid või ümber lükkaksid.

Poliitika- ega julgeolekuringkonnad ei pidanud väiteid pealtkuulamisest tõenäolisteks, Trumpi süüdistused tundusid naeruväärsed isegi paljudele vabariiklaste esindajatele.

«See, mida president ütles, on ilmselgelt vale, ning need väited on nüüdseks kahjustanud nii Briti kui Saksa liitlasi ja jätkavad oma laastamistööd,» vahendas USA Today demokraadist kongresmeni Adam Schiffi sõnu.

Olgugi et Trumpi väiteid ei toetanud julgeolekuteenistused ega poliitikud, kasutas Trump reedest pressikonverentsi Saksa kantsler Angela Merkeliga, et pealtkuulamissüüdistusi taas rõhutada.

«Mis puutub pealtkuulamisse, vähemalt Obama administratsiooni poolt, siis on meil ehk midagi ühist,» vihjas Trump paljastusele, et USA luure jälgis Merkeli eravestlusi. Saksa kantsler ei paistnud aga Trumpi vennavaimustust jagavat.

Enne seda põhjustasid pealtkuulamisväited diplomaatilise lahkheli ka Suurbritanniaga. Fox Newsi kommentaatori Andrew Napolitano väidetele tuginedes väitis Trump, et Obama ei kasutanud pealtkuulamiseks riigisiseste julgeolekuteenistuste, vaid hoopis Briti Valitssusside Peakorteri (GCHQ) abi. Briti valitsus ja luurejuhid eitasid sääraseid väiteid ja palusid Trumpil neid enam mitte korrata.

Tagasi üles