Lukašenka kardab Moskva reaktsiooni Valgevene protestidele (3)

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgeolekujõudude ja meeleavaldajate vastasseis üleeeile Minskis.
Julgeolekujõudude ja meeleavaldajate vastasseis üleeeile Minskis. Foto: VASSILI FEDOSENKO/REUTERS/Scanpix

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka õppis Venemaa reaktsioonist Ukraina Maidani-revolutsioonile, et kui ilmneb oht samasuguse olukorra tekkimiseks Valgevenes, siis võib Venemaa oma väed sisse tuua. Järelikult tuleb tema seisukohast juba eos kõik füüsilise vastasseisuni viivad protestid lämmatada, rääkis usutluses Postimehele Valgevene vähestest sõltumatutest militaaranalüütikutest Aljaksandr Alesin, kes on ajakirjanikele kuuluva portaali belrynok.by üks omanikke ja Valgevene suurima sõltumatu uudisteagentuuri Belapan analüütik.

-Juba mõnda aega on liikvel kartus, miks on Venemaa tellinud septembrikuiste ühisõppuste Zapad 2017 ajaks oma relvastuse ja sõdurite Valgevenesse viimiseks 4000 rongivagunit. Mõned eksperdid näevad selle taga Krimmi tegemist (Postimees kirjutas sellest 3. jaanuari lehes – toim). Kuivõrd on see kartus põhjendatud?

Tegelikult on see 2000 vagunit ühes ja 2000 vagunit teises suunas tagasi. Kui olid õppused Zapad-2009, siis tellis Venemaa 6000 vagunit ehk veel rohkem kui praegu. Zapad-2013 ajaks telliti 2500 vagunit. Arvutasin välja, et tuhande Vene sõduri liigutamiseks koos kogu tehnika (tankid, soomustransportöörid, suurtükid jne) ja varustusega (lahingukomplektid, toitlustus jne) läheb vaja 500 vagunit.

-Jämedalt võttes üks pataljon ja 500 vagunit?

Jah, üks pataljon. 2000 vagunit teeb kokku 4000 sõjaväelast koos kogu varustusega. See tähendab umbes poolteist brigaadi. Valgevenes on brigaadis 2500–3000 meest, Venemaal enam-vähem sama.

4000 meest on ilmselgelt liiga vähe ühe maa vallutamiseks, mis ei taha saada vallutatuks. Krimmis oli 20 000 Vene sõjaväelast, nende seas merejalavägi ja spetsnaz (eriüksus – toim). Krimm on seejuures pindalalt kaheksa korda väiksem kui Valgevene ning suurem osa Krimmi elanikest olid Venemaa-meelsed ja nad tahtsid Venemaa alla.

-Lääne analüütikud väidavad otse, et Valgevene autokraatliku presidendi Aljaksandr Lukašenka suur probleem on tema armee lojaalsus, et eriti olevat Vene-meelne armee kõrgem juhtkond ja luure. Kas sel arvamusel on alust?

Valgevene iseseisvumisest on möödunud üle 25 aasta. 25 aastat on just ohvitseri karjääri pikkus. Ehk et isegi need, kes tulid 1991. aastal Valgevene armeesse ohvitseriks, on nüüd juba erus.

Valgevene praegust kõrgemat sõjaväelist juhtkonda pole ette valmistatud Venemaal, vaid nad on läbinud kindralikursused Valgevene sõjaväeakadeemias, kus selleks on eraldi kindralstaabi teaduskond. Selle on läbinud kõik, kes juhivad vähemalt brigaade ja staape.

Jah, on teatud hulk ohvitsere, keda õpetatakse välja Venemaal, ja on olnud katseid neid värvata. See on selge. Aga Lukašenkal on selline taktika, et ta roteerib kõvasti ohvitserkonda, ta ei lase tekkida püsivatel gruppidel armee juhtkonnas.

Teiseks ülendab ta ohvitsere provintsist ning nad on talle selle eest isiklikult ustavad. Lisaks on tal isiklik ihukaitseteenistus, mis on sisuliselt üks suur luureorganisatsioon. Inimeste arvult on see ainult veidi väiksem kui KGB (Valgevene julgeolekuteenistus, mis on säilitanud nõukogudeaegse nime – J. P.).

Piirivalvekomitees on aktiivsete tegevuste teenistus (служба активных мероприятий). See on ka väga tugev eriteenistus, mis töötab mõlemal pool piiri. Nad jälgivad piiriäärsetel aladel võõrast agentuuri, kahtlasi inimesi.

See teenistus allub otse presidendi abile julgeoleku alal Viktor Lukašenkale (presidendi vanim poeg – J. P.). Valgevenes on olemas eriteenistuste koordinatsioonikomitee, mida kureerib samuti Viktor Lukašenka. Lukašenka on väga umbusklik inimene. Ehkki ta näib maamehena, tungib ta julgeolekut puudutavates küsimustes tegelikult detailidesse. Ta kontrollib ise kõike.

-Suurem osa Valgevene armeest toetab seega Lukašenkat?

See kõlab võib olla teile uskumatuna, aga nende jaoks on kodumaa väärtus. Isegi nende jaoks, kes isiklikult Lukašenkat ei kiida heaks. Nende loogika on selles, et antud juhul tuleb Lukašenkat toetada, sest kaitstes ennast, kaitseb ta riiki. Aga armees pole enamus inimesi mitte ohvitserid, vaid lepingulised sõdurid ja allohvitserid. Ma ei usu, et nad ka väga tahavad saada Venemaa kubermanguks.

-Mis keeles räägitakse ja antakse käske Valgevene armees?

Vene keeles.

-Rivilaulud ka?

Võivad ka valgevene keeles laulda. Ja laulava, kui on ilus laul.

-KGB on sama lojaalne?

Esiteks pani Lukašenka nad oma poja Viktori kontrolli alla. Teiseks on seal tugevad Venemaa-vastased meeleolud. Parem oma tsaar kui võõras. Teiseks ärritab neid see propaganda massilisus.

-Kui korraks armee juurde veel tagasi tulla, siis kui suured on Valgevene eriväed?

Armees on meil erioperatsioonide väed, kuhu kuulub kolm brigaadi ning mitmed eripataljonid, mis koosnevad eranditult ohvitseridest. Brigaadidest kaks on õhudessandi omad ja üks GRU (armee peastaabi luurevalitsus - J.P.) oma. Kõik need kolm üksust asusid siin juba Nõukogude ajal ning need jäeti alles.

GRU brigaad on võimeline sooritama operatsioone ka Valgevene piiride taga ning nende kompetentsi kuuluvad ka erioperatsioonid meie vaenulike riikide kõrgemate riigijuhtide vastu. Ehk et nad on mõeldud diversioonideks ja terroristlikeks aktideks meie vaenulikes naaberriikides.

-Miks peaks Lukašenka vaatama umbusuga Venemaa poole, kellega on teil paberite järgi ülitugevad liitlassuhted? Kui jätame majandusteemad kõrvale.

Lukašenka ehmus Maidanist (peab silmas 2014. aasta revolutsiooni Ukrainas, mis lõppes sealse presidendi Viktor Janukovõtši põgenemise, Krimmi annekteerimise ja sõjaga Donbassis – J. P.) väga ära, eriti Venemaa reaktsioonist sellele.

-Rohkem ehmatas teda just Venemaa reaktsioon?

Muidugi. Aga ta saab aru, et kõik see toimus Maidani sündmuste tõttu. Ta saab aru, et selleks, et ei sekkuks – ütleme nii, et võõrriikide jõud – peab ta lahendama olukorra oma jõududega. Selleks on Valgevenes kõik mõjuagendid – inimesed, organisatsioonid, kirjastused jne – väga rangelt arvel ja jälgimise all ning nende vastu kasutatakse aeg-ajalt meetmeid.

Näiteks peetakse neid piiril kinni mõneks ajaks või viiakse miilitsasse, kui nad sõidavad üritusele või miitingule. Keegi pannakse 15 päevaks aresti, keegi kolmeks päevaks.

Mõte on selles, et mitte lasta lihtsalt füüsiliselt nendel inimestel organiseeruda. Lukašenka eesmärk on mitte lasta tekkida sellist füüsilist vastasseisu nagu oli Ukrainas, vaid juba eos sellised asjad maha suruda.

Lukašenka arvestab, et vastasel juhul võib olla üks variantidest Venemaa sissetung ja seda ta muidugi ei taha. Parafraseerides ühte tuntud ütlust: me elame liiga kaugel Jumalast, kuid liiga lähedal Venemaale, sellest meie probleemid.

Lisaks, Lukašenka nägi peale Ukraina sündmusi, et mis seisus oli siis Ukraina armee. Nägi, et neil polnud praktiliselt korralikku relvastust. Ta nägi, et keegi ei tahtnud neile relvi anda ning ta käskis, et Valgevene peab ise suutma end moodsa relvastusega varustada.

Näiteks on meil oma kaugtulereaktiivsüsteem Polonees, mis peagi suudab tulistada juba 300 kilomeetri kaugusele ning perspektiivis arendatakse 500 kilomeetri peale. Teiseks nägi ta, et on vaja moodustada oma eliitväeosad, mis oleksid kõrge valmisolekutaseme ja lahinguvõimekusega. Nad on meil nüüd olemas ja valmis ühe-kahe tunniga välja sõitma või lendama. Moderniseeritakse kogu soomustehnika.

-Vene telekanalites on alates sügisest selgelt näha negatiivsete saadete ja uudiste kasvu Valgevenest. Ka viimaseid proteste kajastavad Vene uudised päris aktiivselt ja just sellest kandist, et rahvas on Lukašenkaga rahulolematu. Mida see näitab?

Juhuslik see muidugi pole, see on selgelt juhitav. Õnneks pole sellist massilist propagandat nagu oli ja on Ukraina vastu ning seda on viimasel ajal hakatud vähemaks keerama. Eriti peale seda, kui Putin teatas, et Valgevenega on kõik probleemid lahendatavad ja ta on meie liitlane.

Vahepeal oli see kampaania jah juba päris inetu. See näitab aga seda, et Venemaa eliidi seas ei ole ühtsust selles, et mida teha [Valgevene suhtes]. Jõuametkonnad ja armee on kindlalt seisukohal, et Valgevene on tähtis platsdarm, mis võib toetada Kaliningradi.

See Suwalki koridor (75 kilomeetri laiune ala Poolas, mis ühendab Baltimaid maismaad pidi ülejäänud Euroopa Liiduga - J.P.) on ju sisuliselt tankibrigaadi üks rünnak või siis saab muuta erinevate vahenditega selle koridori lihtsalt läbimatuks ning Baltimaad ongi ära lõigatud. Pole oluline kuidas.

Teine asjaolu – Ida-Valgevenest on Moskvasse ainult 300 kilomeetrit. Isegi tavaline tiibraket lendab selle maa vähem kui poole tunniga. Selle ajaga on raske isegi otsust vastu võtta. Valgevene on Kremlile oluline puhvertsoon, mis annab võimaliku ohu korral otsuse vastuvõtmiseks lihtsalt rohkem aega.

Valgevenes on väga võimas õhutõrje. Meil on kolm õhutõrjebrigaadi, mis on varustatud S-300 kompleksidega. Igas brigaadis on 394 stardikonteinerit. See on õhutõrje poolest ilmselt üks paremini kaitstud kohti maailmas.

Lisaks tulevad meile relvastuse Tor-kompleksid, mis on tiibraketid. Ma eeldan, et üks patarei Tor-rakette hakkab kaitsma [Valgevenesse ehitatavat] tuumajaama. Nad (peab silmas Vene armee juhtkonda - J.P.) saavad aru, et kui Valgevene okupeerida, siis peab ju igale poole hakkama panema oma inimesi, iga patarei juurde jne. Aga kui valgevenelased on majanduslike eeliste saamise eest liitlased, siis nad täidavad ise kõik need ülesanded.

-Mis te arvate, mis põhjusel kõik need jutud lahti läksid, et Valgevene võib olla järgmine, mida Venemaa võib annekteerida?

See on osa hübriidsõjast. Valgevene eest võitlevad praegu kolm jõudu. Esiteks Venemaa, mis tahab, et Valgevene oleks liitlane ning kui midagi juhtub, täidaks oma liitlaskohustusi ning sõja korral lubaks oma maale sõjaväebaasid, et siit saaks anda löögi Kaliningradile ning siit ei saaks anda raketilööki Moskva pihta.

Teiseks Poola, mis mäletab senini, et Valgevene on alati olnud platsdarm pealetungiks Varssavile. Seetõttu on nende eesmärk haarata Valgevene majanduslikesse ja poliitilistesse sidemetesse. Nad tahavad olla Valgevene esindajad Euroopas.

No ja Ukraina, mis kardab väga Venemaa lööki Valgevene kaudu. Meie piirilt on Kiievisse ainult 180 kilomeetrit. Sakslased tegid sellise löögi muide 1941. aastal ning piirasid Kiievis ümber Punaarmee. (Katlasse sattus ligi 700 000 Nõukogude sõdurit - J.P.)

-Kaks aastat tagasi kerkis üles Venemaa soov saada Valgevenes õhujõudude baas. Milleks Venemaal seda vaja on, kui neil on ju samas kõrval oma oblastites mitu suurt baasi?

See oli katse murda Lukašenkat, panna ta kontrolli alla. Prooviti, kas saab teda murda. Sõjalist mõtet pole sel baasil mitte mingisugust. Siia oleks pidanud justkui paigutatama hävitajad Su-30, mille tippkiirus on 2100 kilomeetrit tunnis. Valgevene on kõige laiemas kohas 700 kilomeetrit! No mis mõte sellel oleks?

Arvan, et pärast Putini tagasivalimist tekkis grupi tema lähikondsete seas mõte muuta Venemaa-Valgevene suhete paradigmat. Varem, [Venemaa esimese presidendi Boriss] Jeltsini ajast oli Venemaa-Valgevene suhted tehing, mis formuleeriti 1996. aastal viie lepinguga.

Esiteks, Valgevene lubab oma territooriumil edasi tegutseda raketirünnakute eest hoiataval Venemaa radarikeskusel. Teiseks, Venemaa tuumaallveelaevade sidekeskusel. Kolmandaks sai Venemaa õiguse kasutada kogu Valgevene infrastruktuuri, raudteid  ja maanteid, oma väegrupeeringu paigutamiseks, kui tekib «sõjale eelnev olukord». Neljandaks lubas Venemaa Valgevenele tollimaksuvaba kauplemist ning meie toodetele piiramatu ligipääsu oma turule. Viiendaks lubas Venemaa meile odavad energiakandjad, naftat ja gaasi. Kolm [lepingut] olid kasulikud Venemaale ja kaks meile.

-Mida need radari- ja sidekeskus endast kujutavad? Kui palju seal üldse Vene sõjaväelasi istub?

Need on Venemaa sõjaväegarnisonid, kus on sõjaväetehnikud ehk tehniline personal. Kogu teenindav personal on seal aga valgevenelased. Relvastatud Vene sõjaväelasi seal pole.

Sidekeskus on äärmiselt tähtis Venemaale, eriti kui nad nüüd alustasid uuesti patrullimist ookeanidel. Keskuse leviulatus on 11 000 kilomeetrit ning selle kaudu antakse allveelaevadele edasi signaal ballistiliste rakettide tulistamiseks ehk et see on seotud Putini tuumakohvriga.

Venemaa jaoks on see ainus taoline keskus, see on neile strateegiliselt tähtis.

Sidepidamiseks on seal tohutu, maailma suurim raadiolamp. Ma ise pole näinud, aga räägitakse, et tohutu võimsusega, kui seda jätkub 11 000 kilomeetri jaoks. Selle jaoks on ehitatud spetsiaalne maa-alune punker.

See koht valiti omal ajal (Nõukogude Liidu ajal - J.P.) välja sellepärast, et seal on ümber tohutud sood. Keskusele on sidepidamiseks vaja niisket pinda. Seal on väli, kus seisab 400 antenni kõrgusega 200-400 meetrit! Radarikeskuse töökaugus on 5000 kilomeetrit: Skandinaaviast kuni Kanaarideni kontrollib ta kogu Atlandi ookeani, kus võivad liikuda USA tuumaallveelaevad, et fikseerida kui need peaksid midagi välja tulistama.

1996. aastal andis Valgevene need mõlemad keskused 25 aastaks Venemaale rendile. 2021 aastal lõppevad praegused lepingud. Kui ükski pool mingeid pretensioone ei esita, siis vastavalt tingimustele pikenevad lepingud automaatselt veel 25 aastaks.

Valgevene loobus nende keskuste eest renti võtmast, kuid selle eest andis Venemaa vastu õiguse kasutada oma polügoone ja sihtmärke Valgevene õhukaitsesüsteemidele.

-Üldiselt olid need 1996. aasta lepingud eelkõige kasulikud just Valgevenele?

Jah. Kui Putin tuli võimule, siis proovis ta tehingu tingimusi muuta: me anname teile liiga palju, aga vastu saame liiga vähe. Siis oligi esimene skandaal, et Venemaa üritas gaasiandmist peatada.

Perioodiliselt see kõik kordub. Tegelikult on see võitlus selle nimel, mis tingimustel 1996 aastal sõlmitud tehingut pikendada.

Enne Zapad-2009 õppusi oli Vene-Valgevene suhetes olukord isegi hullem kui praegu.

Kui Venemaa ei lubanud riiki Valgevene piimatsisterne, siis mida tegi selle peale Lukašenka? Meie piiril tegutseb väga palju poollegaalseid ja lausa põrandaaluseid struktuure, mis tegelevad salakaubandusega. Kõik teavad seda väga hästi, Venemaa kuberneridel on seal huvid jne. Lukašenka hakkas neid ärisid kinni panema ning sellepeale viidi sõnum Venemaa valitsuseni, et meie äri on ohus. Peale seda probleem lahenes. (Venemaa tollane president Dmitri) Medvedev saabus õppustele ning sügiseks leppisid ära.

Siis ka räägiti, et tulevad kaks Vene armeed ja vallutavad Valgevene. Olukord on nagu üks ühele praegusega. Kusjuures siis osales õppustel Venemaalt ligi 300 tanki.

Erinevus on selles, et praegune konflikt on kestnud kauem. Teiseks on olukord praegu selline, et isegi kui Valgevene saaks odavalt naftat ja gaasi edasi, ei päästa see majandusprobleemidest, sest meie eksport on nii palju kukkunud.

Venemaal on vähem naftaraha ja nad ei osta nii palju meie kaupu. Odav nafta ega gaas ei aitaks meie eksporti kasvatada.

Lukašenkal on selles konfliktis oma huvi: tema tahab näidata, et me elame halvemini sellepärast, et vaat Venemaa ei anna enam lepingutega ette nähtud odavat naftat ja gaasi, aga vajadusel võime ju kaevikutes istuda, me suudame kõik üle elada.

Ma ei välista, et ka dekreet «muidusööjate» kohta oli kellegi kaval trikk, et suunata protesti sinnapoole. (Veebruari keskpaigast alates on juba üle kuu aja Valgevenes kestnud protestid Lukašenka nn muidusööjate dekreedi vastu, mille järgi pidid ligi pool miljonit ametlikult mitte kuskil töötavat valgevenelast maksma riigile peaaegu keskmise kuupalga suuruse tasu sotsiaalse infrastruktuuri kasutamise eest – J. P.)

-Kuhupoole?

Et algul antakse karm dekreet välja ning siis kaotatakse see ära ja öeldakse rahvale, et teil pole enam alust protestida. Aga raske majanduslik olukord jääb ju ikkagi alles. (Praeguseks on dekreet peatatud üheks aastaks, kuid pole tühistatud – J. P.)

-Milles on ikkagi praegu Kremli peamine huvi seoses Valgevenega?

Venemaa tipus nad praegu suuda leida konsensust Valgevene suhtes. Siloviki (Venemaa jõuametkondade juhid - J.P.) ja sõjaväelased tahavad status quo säilimist. Kindral Ivašov ütles, et ärge puutuge neid valgevenelasi, andke neile kõik, mis nad paluvad: odavat naftat, gaasi, uued õhutõrjekompleksid, ärge võtke neilt tehaseid. (Ivašov on endine Venemaa kindralstaabi ja kaitseministeeriumi kõrge ametnik, kes on tuntud oma imperialistlike vaadete poolest - J.P.)

[Vene] oligarhid tahavad aga enda kontrolli alla saada Valgevene suuremad ettevõtted, mis neid ammu huvitavad. Eelkõige on need kaks naftatöötlemistehast Mozõrskis  ja Novopolotskis, mis on Euroopa-tasemel moderniseeritud. Lisaks veel Minski ratasvedurite tehas, mis teeb šassiisid Venemaa raketikandjatele.

Venelased proovisid Kamazi tehases midagi ise teha, kulutasid sellele 270 miljonit dollarit, aga ei tulnud välja. Kõik Venemaa uued raketikandjad sõidavad Minskis tehtud šassiidel, kõik need kuulsad Iskanderid, Bastionid, Topolid.

Kremli jaoks on see väga oluline teema, sest Venemaa peab 2018. aastaks täitma START-3 lepingu (2010 aastal Prahas Venemaa ja USA vahel sõlmitud leping strateegilise ründerelvastuse vähendamiseks ja piiramiseks - toim) ehk jõudma rakettide lõhkepeade ja raketikandjate arvult teatud tasemele.

Praegu jääb Venemaa sellele tasemele alla, aga 2018. aasta on selles mõttes piir lepingu järgi, et sellest tasemest rohkem ei tohi olla. Sellepärast Venemaa praegu pingutabki selle nimel. Aga kuidas saab kiiresti suurendada rakettide arvu? Allveelaeva ehitamine võtab kaua aega, raketišahte ehitada pole ka lihtne. Kõige kiirem tee on vedukitel raketikandjad.

-Venemaa paigutab oma läänepiirile kolm uut diviisi. Reeglina tõstetakse esile, et need ohustavad eelkõige Ukrainat. Kuidas Valgevene nendesse diviisidesse suhtub, sest üks neist tuleb ju otse teie piiride taha? (144. motolaskurdiviis Smolenski all - J.P.)

Sõjaväelastele on teada, et pealtungija jõu ülekaal peab olema neli-viis korda suurem kui kaitsjal. Valgevene armees on 45 000 tääki. Et meid rünnata, selleks oleks minimaalselt vaja järelikult 200 000. See tähendab kahte täisarmeed. Okupatsioon nõuab aga veelgi rohkem väge. 

Kui juba, siis pigem kasutab Venemaa õhudessantvägesid. Sellepärast Lukašenka ei tahagi Valgevene õhutõrjesüsteeme anda Venemaa juhtimise alla, kuigi Moskva on seda soovinud. Lukašenka kaitseb oma taevast, et sealt ei tuleks üllatust. Eksisteerib küll ühtne regionaalne õhukaitsesüsteem Venemaa ja Valgevene vahel, aga sellel pole ühist juhtimist.

-Selge, et Venemaa on väga vaenulik NATO pataljonide paigutamise vastu Baltimaadesse ja Poolasse, kuigi sõjaliselt on nende oht neile naeruväärne. Milline on Valgevene seisukoht NATO pataljonide suhtes, sest teile on need kohati ju veel ligemal?

Valgevene ütleb nii: see pole muidugi hea, aga me ei karda seda. Venemaa lärmamine sel teemal on infosõda, mis on mõeldud suuremas osas sisetarbimiseks. Arvestades nende majandusprobleeme on vaja suunata pahameel välisvaenlase suunas.

Putinil on tohutu populaarsus, mis tekkis peale Krimmi, Donbassi, Süüriat. Kuid ta on nüüd nagu jalgrattur, kes ei tohi lõpetada väntamist. Nagu pole enam välisohtu, vaatavad inimesed oma kastrulitesse.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles