Kõik NATO liikmesriigid peavad tähtsaks lubadust suurendada kaitsekulutusi, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg tänase NATO välisministrite kohtumise järel.
Tillerson soovib NATO-liitlastelt kaitsekulutuste osas kiiremaid samme (4)
31. märts 2017, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/13/6444425t1hf522.jpg)
Stoltenberg ütles Brüsselis NATO peakorteris pärast välisministrite kohtumist, et kõik liitlased mõistavad õiglase koormajagamise tähtsust.
See hõlmab tema sõnul raha kõrval ka kaitseinvesteeringuid ning vägede saatmist alliansi operatsioonidele.
«Mõned riigid on sätestanud kaitsekulutuste suurendamise kahe protsendini SKTst seadusega, teised seda ei tee, ent on lubanud kaitse-eelarvet suurendada,» lausus peasekretär.
Enne välisministrite kohtumise algust ütles Stoltenberg, et allianss seisab silmitsi üha jõulisemalt ennast kehtestava Venemaaga, kaosega Lähis-Idas ning terrorismiga alliansi liikmesmaade tänavatel.
Stoltenbergi sõnul oli tänane kohtumine ettevalmistus 25. mail Brüsselis toimuvaks NATO tippkohtumiseks, kuhu on oodata ka USA presidenti Donald Trumpi.
Tippkohtumise peateemadeks nimetas Stoltenberg õiglast koormajagamist transatlantilise sideme tugevana hoidmiseks ning NATO jõupingutusi stabiilsuse tagamisel ning võitluses terrorismi vastu.
Tillerson tahab selgust kaitsekulutuste tõstmises
/nginx/o/2017/03/24/6484447t1h309b.jpg)
Esimest korda NATO peakorterisse saabunud USA välisminister Rex Tillerson ärgitas liitlasi NATOs jõudma mais peetaval tippkohtumisel kokkuleppele selle aasta lõpuks kaitsekulutuste tõstmise plaanides.
«Meie eesmärk peaks olema jõuda maikuisel liidrite kohtumisel kokkuleppele, et liitlased on aasta lõpuks kas täitnud oma lubaduste põhisuunad või on koostanud plaanid, milles tuuakse aastaste eduaruannete näol selgelt välja, kuidas see lubadus täidetakse» ütles Tillerson.
«Liitlased, kellel ei ole konkreetset plaani kulutada 2024. aastaks kaks protsenti SKTst kaitsele, peavad selle otsekohe koostama. Liitlased, kellel on plaan olemas, peavad jõupingutusi kiirendama ja tulemusi näitama,» lausus Tillerson.
Samas püüdis Tillerson hajutada liitlaste hirme, öeldes reedel, et Washingtonis mõistetakse, et oht ühe vastu on oht kõigile ja sellele reageeritakse vastavalt.
«Me kavatseme pidada kinni kokkulepetest, mille oleme oma liitlaste kaitsmiseks sõlminud,» lausus Tillerson.
Britid lubavad vaatamata Brexitile Euroopat kaitsta
/nginx/o/2017/02/09/6325233t1ha680.jpg)
Briti välisminister Boris Johnson ütles täna hommikul NATO välisministrite kohtumisele saabudes, et Ühendkuningriigi pühendumus Euroopa kaitsele on tingimusteta ning see ei ole läbirääkimishoob.
Johnson ütles, et välisministrid arutavad tänasel kohtumisel uusi väljakutseid ning NATO kohandumist muutunud julgeolekukeskkonnaga. «Venemaa teeb igasuguseid pahandusi Lääne-Balkanil ja mujal,» lausus ta.
Johnson rõhutas, et liikmesriigid peavad NATOt korralikult rahastama. «Me oleme pühendunud kahe protsendi eraldamisele kaitsekulutusteks ning tagame, et sellest 20 protsenti läheb uuele varustusele,» ütles Johnson.
Johnsoni sõnul kavatseb tema kodumaa suurendada kaitsekulutusi järgnevatel aastatel igal aastal.
Mikser: Venemaa suunal senine poliitika ei muutu
/nginx/o/2017/01/06/6232657t1h4d0b.jpg)
Kohtumisel osalenud Eesti välisministri Sven Mikseri sõnul keskenduti kohtumisel NATO liitlassuhtele ning USA ja Euroopa koostööle.
«NATO on viimastel aastatel tunduvalt tugevdanud oma heidutus- ja kaitsevõimet ning selle roll meie julgeoleku ja heaolu tagamisel on hindamatu. Ohud lõunast ja idast on jäänud samaks ning kollektiivse julgeoleku tagamisel on oluline, et kõik Euroopa liitlased panustaksid kaitsesse piisavalt,» ütles Mikser välisministeeriumi pressiteate vahendusel.
Mikser juhtis tähelepanu ka lõunalauas toimunud Venemaa-arutelule, kus lisaks NATO liikmesriikide välisministritele osalesid ka ELi välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja Soome ning Rootsi esindajad.
«Kuniks Venemaa jätkab provokatiivset ja ettearvamatut käitumist ning häirib julgeolekuolukorda Euroopas, ei ole põhjust ka senise poliitika muutmiseks,» ütles Mikser.
«Stabiilsuse hoidmisel on keskne tähtsus atlandiülesel koostööl ning ühiste väärtuste eest seismisel, mida ilmestavad ka liitlaste suurendatud kohalolek ja USA vägede kohalolu Balti riikides,» lisas välisminister.
Mikseri sõnul toetab Eesti ka NATO terrorismivastase tegevuse tõhustamist ja nähtavamaks muutmist. «Hetkel panustab Eesti USA juhitud Daeshi-vastasele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve kuueliikmelise väljaõppemeeskonnaga ning kaalume ka NATO väljaõppetegevuses osalemist,» ütles Mikser. «Samuti näeme vajadust EL-NATO süvendatud koostööks terrorismivastase võitluse alal.»
Samuti viitas Mikser NATO-Ukraina komisjoni tänasele kohtumisele, kus välisministrid kinnitasid jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning leidsid, et Ukraina euroatlantilisel integratsioonil on tugev positiivne mõju kogu regioonile.