Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Koomasse pekstud Putini kriitik suri haiglas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tuntud Vene ajakirjanik ja Kremli kriitik Nikolai Andruštšenko. | FOTO: Denis Usov/AP/Scanpix

Kuue nädala eest läbi pekstud ja koomasse langenud Vene ajakirjanik ning Kremli kriitik Nikolai Andruštšenko suri üleeile haiglas.

73-aastane Andruštšenko oli iganädalase opositsioonilise ajalehe Novõi Peterburg asutaja. Teda rünnati üheksanda märtsi õhtul Peterburis teel kohtumisele. Teadvusele ta pärast rünnakut ei tulnudki ja ajakirjaniku ründajad on siiani tabamata.

Ajalehe Novõi Peterburg toimetaja Deniss Ussovi arvates oli rünnak seotud artiklitega, mis kajastasid linnas lokkavat korruptsiooni. Väljaande The Independent teatel kogus Andruštšenko tuntust reportaažidega, mis keskendusid Peterburi linnaametnike sidemetele organiseeritud kuritegevusega. Ta oli aastatel 1990–1993 ka Peterburi linnavolikogu liige.

2007. aastal võeti ajakirjanik vahi alla süüdistatuna kohtuvõimu laimamises ja õigusemõistmise takistamises – Andruštšenko oli kajastanud ühe mõrva uurimisega seonduvat kohtuprotsessi. Ajakirjanik langes sama aasta novembris samuti rünnaku ohvriks, kuid pääses tol korral tõsisemate vigastusteta.

Kolleegid arvasid toona, et arreteerimise ja peksmise eesmärk oli Andruštšenkot hirmutada, et ta kriitilisi reportaaže Vene parlamendivalimiste eel Novõi Peterburgis enam ei avaldaks. Andruštšenko väitis hiljem, et vahi all viibides teda ka piinati. 2009. aastal mõistis Peterburi kohus ta süüdi äärmusluses ja laimus ning karistas ajakirjanikku trahviga.

Andruštšenko oli ka avameelne Vladimir Putini kriitik. Vene presidendi pärast tundis ta muret juba 2000. aastal, mil ta võimule tuli. Toona hoiatas Andruštšenko, et luureagentuurid on Venemaal võimu üle võtmas, vahendab RFE/RL.

Andruštšenko kolleegide ja advokaadi teatel tehti talle pärast eelmisel kuul toimunud rünnakut ajuoperatsioon ning algselt viibis ajakirjanik hingamisaparaatide all. Hiljem oli ta siiski võimeline juba iseseisvalt hingama, kuid koomast välja tulla ei suutnudki.

«Ajakirjanike heidutamine, ähvardamine ja ründamine on Venemaal liigagi sagedane,» säutsus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) endine pressivabaduse esindaja Dunja Mijatovic Andruštšenko surmast kuuldes Twitteris.

Eelmisel kuul leidis sarnane sündmus aset ka Siberis Burjaatia Vabariigi pealinnas Ulan-Udes, kus 35-aastane Jevgeni Hamaganov suri haigla traumapunktis teadmata põhjustel. Ametlikku raportit surma kohta ei väljastatudki, vahendab RFE/RL.

Burjaat Hamaganov oli tuntud oma Vene valitsust kritiseerivate artiklite poolest. Ta lahkus Ulan-Udest 2015. aastal, mil teadmata isikud teda raskelt peksid ja selle käigus ajakirjaniku kaela murdsid. Tagasi kodupiirkonda kolis ta selle aasta 27. veebruaril.

Sõprade sõnul toimetati Hamaganov ka sel korral haiglasse peksmisest saadud raskete vigastuste tõttu. Haigla teatel suri Hamaganov aga diabeedist tekkinud tüsistustesse.

Meediavabaduse lõpu alguseks Venemaal peetakse ajakirjaniku ja inimõiguslase Anna Politkovskaja surma 2006. aastal, vahendab The Guardian. Mõrvar lasi 48-aastase Politkovsjaka maha Moskvas ajakirjaniku kodumaja liftis.

Sellest saadik on rünnakud Kremli-vastaste ajakirjanike vastu sagenenud. Kuid sihikul pole ainult ajakirjanikud. Märtsi lõpus lasti Ukraina pealinnas Kiievis päise päeva ajal maha endine Vene duumasaadik Deniss Voronenkov.

Voronenkov loobus mullu oktoobris Venemaa kodakondsusest ja emigreerus Ukrainasse. Detsembris sai ta Ukraina kodakondsuse. Veebruaris lisati ta Venemaa tagaotsitavate nimekirja süüdistatuna suuremat laadi pettuses. Seejärel kurtis Voronenkov Ukraina meediale, et Vene julgeolekuteenistused ähvardavad teda.

Veebruari alguses toimetati liikumise Avatud Venemaa koordinaator ja Vene opositsioonilise Rahvavabaduse Partei (PARNAS) endine kaasesimees Vladimir Kara-Murza noorem intensiivraviosakonda, sest tema elundid lakkasid töötamast ning ta ühendati kunstliku hingamise ja veredialüüsi aparaadiga. Abikaasa sõnul tuvastasid arstid tal tundmatu aine tugeva mürgituse.

Kara-Murza elas tapmiskatse siiski üle. Teda üritati mürgitada ka 2015. aastal.

Tagasi üles