Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

USAs läks valgete ülemvõimu pooldajate ja vastaste vahel veriseks arveteklaarimiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Ryan M. Kelly/AP

Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis pöördus paremäärmuslaste marss, mille eesmärk oli avaldada meelt orjanduse eest seisnud Konföderatsiooni sõjasümboolika kadumise vastu avalikust tänavapildist, laupäeva õhtul vägivaldseks. Nimelt oli peale valgete ülemvõimu toetajate Charlottesville’i kohale tulnud ka nende vastaseid, kelle soov oli see sama marss peatada.

James Alex Fields Jr. | FOTO: AP/SCANPIX

Päev varem olid sajad valge rassi ülemvõimu pooldajad kogunenud USA Virginia Ülikooli juures tõrvikurongkäigule, et protesteerida kodusõjaaegse Konföderatsiooni vägede kindrali Robert E. Lee kuju eemaldamise vastu, kes juhatas kodusõjas Konföderatsiooni vägesid ja võitles orjanduse poolt. Inimesed jalutasid tõrvikutega ja hüüdsid vastuolulisi loosungeid: «juudid ei asenda meid», «valged elud loevad», «veri ja muld», «üks rahvas, üks rahvus – lõpp immigratsioonile».

Protestiaktsiooni korraldanud Jason Kessleri sõnul on linn valgete inimeste vastu vaenulik olnud, aga tõrvikurongkäik oli «imeline hetk valgete inimeste jaoks, kellel on sellest kõrini».

Protestimarsivastased kogunesid ülikoolis asuva Thomas Jeffersoni (USA president aastatel 1801–1809) kuju juurde.

Kuigi linnas olid väljas märulipolitsei ja lisaks ka kaitseväelased, võtsid meeleavaldused järgmisel päeval rahutuste mõõdu ning vastaspooled hakkasid teineteist ründama nii kivide kui ka pisargaasiga.

Kui vastasseis oli juba mõned tunnid kestnud, sööstis vastumeeleavaldajate sekka sõiduauto, mille alla jäänud 32-aastane Charlottesville’is elanud naine suri saadud vigastustesse kohapeal.

Halli Dodge Challengeri roolis oli 20-aastane Ohios elav James Alex Fields jr. Pealtnägijate kinnitusel sõitis Fields Charlottesville’i kitsal kõrvaltänaval inimestele otsa tahtlikult. Pärast intsidenti lahkus ta sündmuskohalt, kuid praeguseks on mees vahistatud. Politseiülema Al Thomase kinnitusel uuritakse juhtunut mõrvana.

Kahtlusaluse ema Samantha Bloom ütles väljaandele Toledo Blade, et tema poeg oli talle möödunud nädal öelnud, et kavatseb Virginias toimuvast meeleavaldusest osa võtta, kuid lisas, et äärmuslane tema poeg kindlasti ei olnud. «Ma palusin tal ettevaatlik olla ja kui nad meeleavaldusele minema peaks, siis olla ka ise rahumeelne,» ütles Bloom.

Peale Fieldi peeti laupäeval kinni veel kolm meest, üks neist käsirelva omamise eest. Kokku sai meeleavalduste käigus vigastada 19 inimest.

«Ma kutsun kõiki inimesi üles – minge koju. Ma olen murest murtud, et me kaotasime juba ühe inimese,» kirjutas linnapea Mike Signer juhtunu järel suhtlusvõrgustikus Twitter.

Samal ajal kukkus linna lähedal alla politsei helikopter, milles sai surma kaks korrakaitsjat. Õnnetuse põhjused on ebaselged, kuid mõnedel andmetel on need samuti seotud rahvarahutustega.

Ka USA president Donald Trump tegi Charlottesville’is puhkenud vägivalla järel avalduse. «Me peame olema ühtsed ja mõistma hukka kõik, mida viha esindab. Sellisel vägivallal pole Ühendriikides kohta. Viha ja vastasseis peavad kohe lõppema. Me peame olema ühtsed ameeriklastena, kes armastavad oma riiki,» ütles Trump.

Paljude kaasvabariiklaste sõnul oli aga Trumpi avaldus jäänud liiga leebeks, sest otsesõnu ta paremäärmuslikke grupeeringuid hukka ei mõistnud, vaid rääkis mõlema poole vägivallast.

«Me jälgime tähelepanelikult Charlottesville’is aset leidvaid kohutavaid sündmusi,» ütles riigipea. «Ja me mõistame kõige tugevamates terminites hukka selle jõleda vihkamise, vägivalla ja sallimatuse mõlemal poolel.»

Soovitav avaldus eile siiski tuli, aga hoopis presidendi tütar Ivanka Trumpilt: «Ühiskonnas ei tohiks olla kohta rassismi, valgete ülemvõimu ihaldajate ja neonatside jaoks,» postitas ta Twitterisse.

Trumpi kummitab presidendikampaania ajast tekkinud seos paremäärmuslike grupeeringutega, kes valimisvõitluses joondusid selgelt praeguse presidendi selja taha.

Virginia meeleavaldusega oli seotud ka endine Ku Klux Klani juht David Duke, kes Trumpile tema valijaskonna lojaalsust meelde tuletas.

«Me võtame selle riigi tagasi. Me täidame Donald Trumpi lubadused,» ütles Duke laupäeval Charlottesville’is antud intervjuus väljaandele The Indianapolis Star.

Trumpi vihje mõlema poole vägivallale aga ärritas Duke’i, kes soovitas Trumpil peeglisse vaadata ja meelde tuletada, et just valgete ülemvõimu toetajad olid need, kes temast presidendi tegid, mitte vasakäärmuslased.

Paremäärmuslaste jaoks polnud see esimene kord Charlottesville’is marssida, vaid tegu on pikemat aega Konföderatsiooni sõjasümboolika keelust ajendatud vastasseisuga. Alles juulis vahistati seal paarkümmend inimest, kes avaldasid meelt linnavalitsuse otsuse vastu võtta maha kodusõjaaegse lõunaosariikide kindrali Robert E. Lee ausammas. Sama eesmärgiga korraldati tõrvikumarss ka selle aasta mais.

Varemalt tuntakse Charlottesville’i liberaalse üliõpilaslinnana, kus koguni 86 protsenti kohalikest hääletas viimastel valimistel Hillary Clintoni ja demokraatide poolt.

Alates Trumpi ametisse astumisest on paremäärmuslaste rünnakutes New Yorgis ja Portlandis hukkunud kokku kolm inimest. Samas tappis mustanahaline terrorist Kori Ali Muhammad kolm inimest ja üks islamiäärmuslane ühe inimese, vahendab CNN. Igal juhul kujutab Charlottesville’i intsident Trumpi administratsiooni jaoks esimest tõsist sisepoliitilist kriisi.

Tagasi üles