Politoloog Andres Kasekampi hinnangul oli Põlissoomlaste edu Soome pühapäevastel parlamendivalmistel küll oodatud, kuid samas suurem, kui enne valimisi arvati.
Politoloog: Põlissoomlaste edu oli oodatud
18. aprill 2011, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välispoliitika instituudi direktor, Tartu ülikooli Balti poliitika korraline professor Andres Kasekamp nimetas Põlissoomlaste valmistulemust enneolematuks, samuti tõi ta esile kauaaegse valitsuserakonna ning peaministripartei Keskerakonna suure kukkumise.
Kasekamp ütles BNSile, et Põlissoomlaste suur valmisedu oli küll oodatud, ent samas suurem, kui vahetult enne valmisi ennustati. «See, et Põlissoomlased said vaid ühe protsendipunkti jagu vähem hääli kui valimiste võitja, oli rohkem, kui neile enne valimisi pakuti,» sõnas ta.
Enne valimisi ennustati kehvemat tulemust
Kasekamp märkis, et vahetult enne valimisi läbi viidud küsitlused näitasid Põlissoomlaste populaarsuse langust ning paljud analüütikud ja poliitikakommentaatorid ennustasid selle põhjal parteile kehvemat häältesaaki. «Analüütikud ja kommentaatorid lähtusid omaenda soovidest ja eelistustest. Nad ei tahtnud uskuda, et valijad käituvad nii, nagu nad käitusid,» sõnas ta.
Kasekamp tõi esile, et sellist erinevust populaarsusuuringute ning tegelike valimistulemuste vahel tuleb populistlike või äärmuslaste puhul sageli ette. «Selliste poliitiliste jõudude poolt hääletajad ei vasta küsitlustele tihtipeale ausalt, nad kas häbenevad või varjavad oma eelistust,» tõdes politoloog.
Kasekamp avaldas arvamust, et Põlissoomlased pääsevad suure tõenäolisusega valitsusliitu. «Koalitsiooni moodustamise kõnelused saavad olema väga põnevad ja keerulised,» nentis ta.
Parlamenti saab suur hulk kogemusteta inimesi
Et Põlissoomlastel on paljudes küsimustes teiste erakodandega suured erimeelsused, Kasekamp valitsuse moodustamisel ületamatuks takistuseks ei pidanud. Ta märkis, et Soomes on sageli võimul suured, mitmest erakonnast koosnevad koaltsioonid, kuhu kuuluvad väga erineva maailmavaatega parteid. «Saame näha, kui paindlikud Põlissoomlased olla suudavad,» sõnas ta.
Ühe probleemina tõi Kasekamp näiteks asjaolu, et Põlissoomlased on ühe mehe erakond ning erakonna juhi Timo Soini tuules pääseb parlamenti suur hulk uusi, kogemusteta inimesi, kelle seast tuleb lisaks leida ka ministreid.
«Võib ennustada, et lähiajal hakkab nendega [Põlissoomlaste saadikute ja ministritega] juhtuma kõikvõimalike piinlike, aga samas ka lõbusaid asju, mis võivad omakorda koalitsiooni panna raskesse seisu,» sõnas ta. Kasekamp tõi näiteks Hollandi, kus parempopulistid võeti valitsusse, kuid peagi selgus, et nad ei saa valitsemisega hakkama.
Kasekamp märkis, et pühapäevased valmised oli ka üks väheseid kordi, kus Soome valimised pälvisid laiemat tähelepanu välismeedias. «Välismaa lehtedes tembeldati Põlissoomlased natsionalistideks,» nentis ta.
Valimised võitis Koonderakond
Soome pühapäevased parlamendivalimised võitis Koonderakond, kes sai parlamendis 44 kohta. Seda on eelmisest koosseisust seitsme koha võrra vähem.
Sotsiaaldemokraadid kogusid 42 kohta (eelmises koosseisus 45), rahvuslik-populistlik erakond Põlissoomlased saavad 39 kohta (varem kuus mandaati).
Keskerakonna osaks jääb 35 mandaati (varem 50), vasakpoolsed kaotasid kolm kohta ja saadavad parlamenti 14 liiget. Rohelised kaotasid neli kohta ja peavad leppima 10 mandaadiga. Rootsi Rahvapartei saadikute arv jääb üheksa esindajaga samaks, samuti on esindatud Ahvenamaa.