Pentagoni analüütikute hinnangul ei kujuta Venemaa sõjaväemanöövrid, sõjaväekulutuste märgatav suurendamine, relvatehingud ja koostöö Venezuelaga ohtu.
USA Venemaa sõjaväemanöövrites ohtu ei näe
20. oktoober 2008, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelseisvate suurõppuste eel, mis toimuvad pea kõigis Venemaa 11 ajavööndis ja millest võtavad osa kümned tuhanded sõdurid ning kus katsetatakse ka kolme mandritevahelist ballistilist raketti, on Ühendriikide analüütikud rahulikud, kirjutas New York Times.
Pentagoni analüütikute kinnitusel vähenesid Boris Jeltsini juhtimise ajal oluliselt Venemaa kulutused sõjaväele ja riigi julgeolekule. Kaitseministeeriumi Venemaa ekspertide sõnul on riigi praeguste juhtide eesmärk Venemaa rahvuslike huvide kaitsmise nimel riigi sõjaväe moderniseerimine.
Kansase ülikooli õppejõu Dale R. Herspringi hinnangul lähtub Venemaa seejuures «vanast maksiimist», mille kohaselt ei saa välispoliitika olla edukas ilma märkimisväärse sõjalise potentsiaalita.
Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev on avaldanud arvamust, et riigi sõjajõudude moderniseerimine peaks kulgema märksa kiiremas tempos. Samuti on Venemaa kaitseministeerium teatanud, et armee juurde moodustatakse kiirreageerimisüksus. Medvedevi kinnitusel peavad relvajõudude formeerimise uued parameetrid jõustuma 2020. aastaks ja kogu protsess peab lähtuma võimalike ohtude reaalsetest hinnangutest.
Järgmisel aastal kasvatab Venemaa kaitsekulutusi 26 protsendi võrra, 1,3 triljoni rublani. Nii palju pole riik sõjaväele kulutanud alates NSV Liidu lagunemisest. Ka eelseisvad suurõppused on ulatuslikumad, mis pärast külma sõja lõppu on toimunud. Seda vaatamata toornafta hinna märgatavale langusele maailmaturul, mis moodustab olulise osa riigi sissetulekutest.
Anonüümseks jääda soovinud USA kaitseministeeriumi ametniku kinnitusel ei tule neile Venemaa hiljutised sammud üllatusena. Samuti ei usu asjatundjad, et Venemaa võiks hakata osutama suuremat survet endistele liiduvabariikidele ja kunagi Varssavi paktiga ühinenud satelliitriikidele.
Pentagoni ametnike kinnitusel ei ohusta Venemaa sõjaväe reform riikide koostööd terrorismivastases võitluses ja tuumarelvade leviku tõkestamises.
Analüütikud viitavad ka asjaolule, et Venemaa teatas eelmisel nädalal, et armee isikkoosseisu vähendatakse praeguselt 1,1-lt ühele miljonile, mis pole võrreldav neljast miljonist koosnenud sõjaväega külma sõja lõpupäevil.