/nginx/o/2017/08/31/7049919t1h0e92.jpg)
Euroopa Liidu Brexiti-kõneluste pealäbirääkija Michel Barnier ütles täna, et kõneluste kolmandas voorus kesksetel teemadel läbimurret ei saavutatud.
Barnier: Brexiti-kõneluste kolmandas voorus läbimurret ei sündinud
31. august 2017, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See nädal tõi kasulikku selgust, aga me ei teinud kesksetes küsimustes otsustavaid edusamme,» ütles Barnier Brüsselis koos Briti kolleegi David Davisega ajakirjanikele esinedes.
Kõnelustevooru järel tõid läbirääkijad välja teemad, mille suhtes ollakse erineval meelel.
Barnier sõnas esmaspäeval oma ametivennale, et Suurbritannia peab hakkama läbirääkimisi pidama tõsimeelselt.
Davis on kutsunud ELi üles näitama välja rohkem paindlikkust, iseäranis nõndanimetatud lahkumisarve küsimuses, mis Suurbritannial tuleb väljaastumisel tasuda.
Brexiti arve suuruseks peetakse Brüsselis kuni 100 miljardit eurot, kuid Londonis kuni 40 miljardit.
«Me oleme riik, mis täidab oma rahvusvahelised kohustused,» ütles Davis.
«Suurbritannia tunnistas, et neil on kohustused ka pärast Brexiti kuupäeva, kuid sel nädalal aga väidavad nad, et nende kohustused piirduvad viimase maksega enne (EList) välja astumist,» ütles Barnier.
ELil on pikaajalised finantskohustused ning liikmesriigina nõustus nendega ka Suurbritannia, sealjuures laenud Ukrainale ja Aafrika Arengupangale. «London ei saa neist lihtsalt loobuda,» ütles Barnier.
ELi sõnul peab Suurbritannia näitama edusamme kolmes küsimuses - ELi kodanike õigused, Põhja-Iirimaa piir ja lahkumisarve -, enne kui EL hakkab kaaluma Brexiti- järgseid korraldusi Suurbritanniaga.
ELi liidrid arutavad lahkumiskõnelustel saavutatud edusamme oktoobris ja otsustavad, kas hakatakse kaaluma Londoni nõuet läbirääkimisteks vabakaubandusleppe üle.
Suurbritannia peaks ametlikult EList välja astuma 2019. aasta märtsis.