Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Brüssel: Tallinna–Helsingi tunnel pole Rail Balticuta elujõuline

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rongijaam Rail Balticu trassil. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Euroopa Komisjon vastas europarlamendi liikme Urmas Paeti arupärimisele Tallinna–Helsingi tunneli võimaliku rahastamise kohta, et selleks on enne vaja lõpule viia Rail Balticu projekt, ilma milleta pole kahe pealinna vaheline püsiühendus majanduslikult elujõuline.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet saatis Euroopa Komisjonile arupärimise, milles uuris komisjoni hinnangut Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise plaanile ning seda, kas EL võiks projekti teostatavuse korral ka sellesse investeerida.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc, kelle sõnul on Rail Balticu projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks. Praegu selline püsiühendus Euroopa ühendamise toetust ei saaks, kuna pole üleeuroopalise transpordivõrgu kaartidel, mis on määratletud selles määruses, mida hakatakse läbi vaatama aastal 2023.

«On olnud arutlusel võimalus ühendada kaks pealinna – Tallinn ja Helsingi – omavahel ka merealuse tunneli kaudu,» kirjutas Paet arupärimises. «Ühenduse kaudu tekiks atraktiivne kaksiklinn, loodaks tuhandeid uusi töökohti, innovaatilisi ettevõtteid ning uus tulutoov kaubatee. Praegu käivad põhjalikud geoloogilised uuringud selgitamaks välja, kas merepõhja on võimalik tunnelit ehitada ning kas see on teostatav. Esialgne tagasiside on positiivne. Arvestades EL-i eesmärki võimalikult palju ühendada omavahel EL-i riike, võiks selline projekt, mis annaks ka võimaluse pikendada Rail Balticut Soome põhjasuunas, EL-ile sobida ning see võiks saada ka rahastust ELi poolt,» märkis Bulc.

Bulci sõnul võttis komisjon teadmiseks Helsingi–Tallinna püsiühenduse ettevalmistava teostatavusuuringu tulemused, mis avaldati Talsinkfixi projekti raames, mida rahastatakse Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia algkapitali rahastu kaudu. Uuringu hinnangute kohaselt läheksid tunnel ja liikluslahendused maksma 9–13 miljardit eurot ning esialgne valmimistähtaeg oleks 2030.–2035. aastal.

«Nendele tulemustele tuginedes ja pärast seda, kui riigi ja piirkonna tasandi asutused – Eesti majandus- ja k, Soome transpordi- ja sideministeerium, Tallinna linn, Helsingi linn, Helsingi-Uusimaa piirkonna volikogu ja Harju maavalitsus – kirjutasid 2016. aasta jaanuaris alla vastastikuse mõistmise memorandumile, on partnerid saanud EL-ilt rahalist toetust Interregi Kesk-Läänemere programmi raames täiemahuliseks teostatavusuuringuks, mis on hetkel käimas ja mille tulemusi oodatakse 2018. aastaks,» ütles Bulc ning lisas, et kõnealune uuring võimaldab arvesse võtta eri alternatiive.

Tagasi üles