NATO kollektiivkaitse põhimõte tagab alliansi sekkumise juhul, kui kedagi liikmesriikidest peaks tabama otsene ja mastaapne agressioon, ütles Venemaa poliittehnoloogiate keskuse asepresident Georgi Tšižov usutluses BNSile.
Vene politoloog: NATO kollektiivkaitse käivitub vaid sõja korral
28. juuli 2011, 23:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ent tegelikkuses on raske ette kujutada, et tänapäeva tingimustes paneks keegi provotseerimatult toime otsese rünnaku mõne NATO liikme vastu,» ütles politoloog, kommenteerides arvamust, et kollektiivkaitse põhomõte ei taga sajaprotsendiliselt liitlastepoolset kaitset.
Tšižovi hinnangul kuuluvad «hüpoteetilisse riskitsooni» separatismiga seotud lokaalkonfliktid ja võimalik ebasõbralik tegevus, mida ei saa lugeda sõjaliseks agressiooniks. Viimaste hulka liigitaks ta ka küberrünnakud. «Sellistel puhkudel teeb allianss kõik võimaliku vältimaks otsest sekkumist, saati veel sõjalist,» ütles politoloog BNSile.
«Kui väljenduda kujundlikult, siis kaitseb kollektiivjulgeolekuprintsiip kõige hullema eest, kuid ei taga tingimata naabrite osavõtlikkust ja sõbralikkust ega lase ühel või teisel riigil vastutust oma välisjulgeoleku eest täielikult sõjalispoliitilise bloki kaela veeretada,» tähendas Tšižov.
Vastates küsimusele NATO kollektiivkaitse põhimõtte laiendamisest küberrünnakutele, ütles Tšižov, et nõustub Rogoziniga, kelle sõnul on «Eesti sellekohane algatus utoopiline». «NATO-l jagub ilma selletagi probleeme, et laiendada veel oma liikmetele garantiisid sisuliselt kõrvalises valdkonnas,» sõnas Tšizov.
Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin nimetas mullu augustis usutluses BNSile Eesti ettepanekut laiendada alliansi kollektiivkaitse põhimõtet ka NATO liikmete vastu suunatud küberrünnakutele utoopiliseks provokatsiooniks.
Rogozini sõnul on see ettepanek «utoopiline ning sisaldab endas liiga palju provokatsiooni, mistõttu USA ja NATO seda toetama ei peaks».
Poliittehnoloogiate keskus on üks Venemaa juhtivaid nõustamisfirmasid poliitilise analüüsi ja avalike suhete turul. Keskuse klientide seas on presidendiadministratsioon, föderatsiooninõukogu, ministeeriumid, mitmed diplomaatilised välisesindused.