Ühendriikide presidendiks valitud Barack Obama lubadus sulgeda Guantánamo kinnipidamisasutus, jagab USA lähimad liitlased kahte leeri, sest mitmed riigid ei soovi vange vastu võtta.
USA liitlased on Guantánamo küsimuses erimeelt
2. jaanuar 2009, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajutiselt Austraalia peaministri ülesandeid täitva Julia Gillardi sõnul Austraalia küll kaalub USA ettepanekut võtta osa Guantánamo vange riigi territooriumil asuvatesse kinnipidamisasutustesse, kuid tõenäoliselt sellist otsust kohalike elanike vastuseisu tõttu vastu ei võta, teatas Reuters.
Guantánamos on umbes 255 kinnipeetavat, kuid lisaks neile on veel 60 isikut, kes on küll vabastatud, kuid keda kardetakse kodumaale tagasi saata, sest neid võib oodata ees tagakiusamine või vangistus.
Austraalia päevalehe andmetel tegi USA välisministeerium eelmisel nädalal umbes saja riigi valitsusele ettepaneku paigutada osa Guantánamo kinnipeetavatest seal asuvatesse kinnipidamisasutustesse, et aidata sel moel kaasa vangla sulgemisele.
Gillard toonitas, et ettepaneku taga on vabariiklasest presidendi George W. Bushi administratsioon, mitte Obama. Tema sõnul on Ühendriikide administratsioon ka varem Austraalia poole vastava ettepanekuga pöördunud, kuid Austraalia valitsus on need tagasi lükanud.
Briti ajaleht Times kirjutas aga eile valitsusallikatele viidates, et Ühendkuningriik valmistub Guantánamo vangide vastu võtmiseks ning valitsus teeb selleks ettevalmistusi.
Holland on teatanud, et keeldub vabastatud vange vastu võtmast, kuid Portugal ja Saksamaa on valmis küsimust kaaluma. Äsja Euroopa Liidu eesistujamaa kohustused Tšehhile üle andnud Prantsusmaa on kutsunud euroliidu liikmesriike üles langetama vangide küsimuses ühine otsus.
Juba ülemöödunud sajandi lõpus rajati Kuubale kuuluvasse Guantánamosse USA mereväebaas, mis 2002. aastal kujundati ümber kinnipidamisasutuseks, kus hoitakse kinni terrorismivastases sõjas vangistatud mehi.
Suurem osa terrorismikahtlusega kinnipeetavaid on pärit Lähis-Idas ja Aasias asuvatest riikidest. Enamiku üle neist pole kohut mõistetud, sest vangilaagris ei kehti üldtunnustatud rahvusvahelised normid ja USA seadused.
Guantánamo on saanud kurikuulsaks kinnipidamisasutuseks oma radikaalsete ülekuulamistehnikate ja piinamise poolest.
ÜRO ja mitmed inimõigusorganisatsioonid on USA-lt nõudnud vangla kohest sulgemist, sest nende hinnangul ei vasta kinnipidamisasutus Genfi konventsioonile, mis sätestab muuhulgas ka sõjavangide kohtlemise tingimused.
Guantánamo pooldajad väidavad, et äärmusrühmituse Taleban võitlejad ei kuulu tavaliste sõjavangide hulka ning neid nimetatakse isikuteks, keda hoitakse kinni info saamise eesmärgil (detained persons). Rahvusvahelistes suhetes selline termin aga puudub, mis annab USA-le võimaluse neid inimesi aastaid ilma süüdistust esitamata kinni hoida.