ELi värske eesistuja Tšehhi võib küll uhkustada, et esimest korda käidi sellise ühenduse loomise idee välja nende maal, kuid praegu mainitakse neid rohkem kui üht kahest Lissaboni lepet veel mitte kinnitanud riigist.
Tšehhi eesistumist ELis tervitab kriitikatulv
7. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BBC andmeil pole tšehhide leiutatud mitte ainult tükksuhkur ja pehmed kontaktläätsed, vaid ka euroliit. Nimelt pakkus Böömi kuningas Jiri 15. sajandil välja, et kristlikud valitsejad võiksid teha konföderatsiooni, mida juhiks Prantsusmaa. Ja see hoiaks ära edasised sõjad ja vallutused. Paraku suri mõte koos kuningas Jiriga.
Tänapäeval on tšehhidel euroskeptiline president Vaclav Klaus, kes keeldub oma lossile heiskamast ühenduse lippu ja takistab Lissaboni leppe ratifitseerimist, jättes Praha nii koos Dubliniga kaheks ELi viimaseks mustaks lambaks.
Klausil pole aga ei kodumaale ega iirlastele sel teemal tumedama varju heitmise vastu midagi. Möödunud aasta lõpus Iirimaal riigivisiidil käies põhjustas ta väikse diplomaatilise skandaali, süües lõunat ka edukalt Lissaboni leppe vastast kampaaniat juhtinud Declan Ganleyga.
Kuigi tegelikult on Klausi roll riigijuhtimises pigem sümboolne, on tema eurovastasusele paaril viimasel kuul vaikselt tähelepanu juhtinud nii mõnedki Lääne-Euroopa diplomaadid ja väljaanded. Mainides ka, et Klausiga vaenujalal seisev Mirek Topolaneki paremtsentristlik valitsus on habras ja ei pruugi eesistumisaja lõpuni vastu pidada.
Tšehhi eelmise presidendi Vaclav Haveli kunagine poliitikanõunik Jiri Pehe tunnistas BBC-le, et tema arvates on ELi mure tema kodumaa eesistumise pärast põhjendatud.
«19-aastane teismeline võtab nüüd üle 26 reisijaga bussi juhtimise,» iseloomustas Pehe. «See on teine teismeline (ehk ELi uusliige – toim) pärast Sloveeniat, kuid sel korral üsna allumatu ja probleemne.»
«Võib-olla ülejäänud ELile sobiks, kui see teismeline juhiks bussi tühjal ristmiketa teel, kuid ma kardan, et meil seisab ees keerukas liiklus mitme raske ristmikuga,» vihjas Haveli nõunik olukorrale, milles Praha juhtimise üle võttis.
Majanduslangusele on nüüd lisandunud kaks kiireloomulist probleemi: Vene-Ukraina gaasitüli ja Gaza veresaun. Viimatimainitud murele lahenduse otsimine lükkub seda rohkem ELi õlgadele, et teisel Lähis-Idaga tegeleval suurjõul – USA-l – on parajasti käsil presidendivahetus.
Samas ei jaga kõik skepsist Praha suhtes. «Ma ei usu, et need hinnangud on õigustatud,» ütles Tšehhi mõttekoja Civic Institute direktor Roman Joch BBC-le. «Mina ei näe läbikukkumise võimalust, sest presideerimine on pigem administratiivne kui täidesaatev.»
Ajaleht European Voice aga leidis esmaspäeval, et Tšehhi halvustamine juba enne eesistumise algust on vaid osa pahast kohtlemisest, millega Lääne-Euroopa vana maailma idaosa viimase aasta jooksul kostitanud on.
«Eraviisilistel kohtumistel Prantsuse ja teiste Lääne-Euroopa riikide ametnikud juba õõnestavad algavat Tšehhi presidendiaega,» kirjutas leht, «irvitavad ja ilguvad mõtte üle, et klimpe järavad Böömi talupojad suudavad vastu saada Prantsusmaa hiilgusele.»
Ühe kurja juurena nägi leht Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozyd. Näib, et kahe uusliikme – Sloveenia ja Tšehhi – vahel liitu juhtinud Sarkozy ei taha sugugi rambivalgusest lahkuda.
Märgiks sellest oli ka Sarkozy üleeilne eraldi reis Lähis-Idasse ajal, kui sinna oli juba suundunud Tšehhi välisministri juhitav delegatsioon, kuhu kuulusid lisaks Euroopa Komisjoni diplomaatidele ka nii järgmise eesistuja Rootsi kui Prantsusmaa esindajad.